3-07-95/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-95 Otsuse avalikult kuulutamise 21.02.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla toimingule seoses kaebajale adresseeritud kirjade avamisega vangla administratsiooni poolt. Asja läbivaatamise kuupäev 08.02.2007, kirjalik menetlus (HKMS § 20´) Resolutsioon Rahuldada J.T.´ kaebus. Tunnistada Tartu Vangla toiming, mis seisne 08.01.2007 J.T.´ile kohtu poolt saadetud kohtukutsetega ümbriku avamises, õigusvastaseks. Mõista välja Tartu Vanglalt riigilõiv 80.- krooni riigituludesse. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 21.02.

1. J.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 08.01.2007 toimingule , mil Tartu Vangla on avanud ümbriku, milles olid kaebajale kohtust saadetud kohtukutsed. Kaebaja peab õigusvastaseks, et vangla avab temale adresseeritud kirjad enne kättetoimetamist. Kaebaja on välja toonud kaebuses põhjendatud huvi alusena asjaolu, et edaspidi vangla administratsioon annaks üle kohtust saadetud kirjad avamata ümbrikus. Tartu Vangla on kirjalikus vastuses väitnud, et tulenevalt Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt kontrollib vanglaametnik kinnipeetavatele saadetud ja tema poolt saadetavaid kirju kinnipeetava juuresolekul, see tähendab, et kontrollimisel kirjaümbrikud avatakse, kuid ei tutvuta kirja sisuga. Vanglaametnik ei kontrolli kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile. Tartu Vangla väidab, et üldjuhul on vangla administratsioon kinnipidanud Vangistusseaduse § 29 nõuetest, kuid ei kinnita ega lükka ümber kaebaja väidet, et 08.01.2007 võidi ümbrikuga saadetud kohtukutsed kaebaja juuresolekul avada. Tartu Vangla on kirjalikus seisukohas esitanud kaebajale vabanduse, juhul kui keegi vanglaametnikest on eksinud VangS § 29 sätte mittejärgimisel. Kohtu seisukohad: J.T.´ on esitanud kaebuse Tartu Vangla toimingule, et 08.01.2007 on kinnipeetavale adresseeritud ümbrik kohtukutsetega avatud vanglaametnike poolt, millega on rikutud Vangistusseaduse § 29 sätteid. Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt : Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Lõige 2 sätete kohaselt : Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõige 3 kohaselt: Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui: 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda; 2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) see on koostatud salakirjas või loetamatult. Lõige 4 kohaselt : Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Lõige 5 kohaselt: Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla omaks võtnud, et juhul, kui vangla administratsioon on eksinud kas teadmatusest või eksituse tõttu , olles avanud ümbriku, mis sisaldas kinnipeetavale kohtu poolt saadetud kohtukutseid, pakub vangla välja kaebajale vabanduse. Kohus on läbi vaadanud asja kirjalikus menetluses, olles kaebajale saatnud vangla kirjaliku vastuse 29.01.2007 kohtumäärusega , millega on antud võimalus täiendavate dokumentide või selgituste esitamiseks kuni 08.02.
2. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebuse täiendust ega uusi selgitusi ega vastuväiteid nimetatud kuupäevani , asus kohus seisukohale, et kaebaja on aktsepteerinud vastustaja seisukohti. Seega kohus leiab, et kui kaebaja suhtes on vangla administratsioon rikkunud Vangistusseaduse § 29 sätteid, olles avanud kohtu poolt kaebajale adresseeritud ümbriku kohtukutsetega , on vangla kirjalikult vabandanud juhtumi pärast kaebaja ees ning seega on kaebaja õiguste rikkumised taastatud. Nimetatust tulenevalt on vangla omaksvõtt, et on kaebajale kohtu poolt saadetud ümbriku kohtukutsega avanud. Samas puudub vajadus kohtul vastustajale kohustuseks teha edaspidi kohtu poolt saadetud dokumente edasi andma kinnises ümbrikus, kuna Tartu Vangla on kirjalikus vastuses väitnud, et vanglaametnikke on täiendavalt instrueeritud Vangistusseaduse § 29 mõttest. Eeltoodu alusel tunnistab halduskohus Tartu Vangla toimingu, mis seisnes 08.01.2007 kaebajale kohtu poolt saadetud kohtukutsetega ümbriku avamises õigusvastaseks – VangS § 29 lg 1 eiramises - ning leiab, et vangla on vabandamise teel heastanud kaebajale sel teel õigusvastased tagajärjed. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
3. Kohtukuludest. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega kuulub Tartu Vanglalt väljamõistmisele riigilõiv 80.- krooni riigituludesse. Kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud kuuluvad kandmisele Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Eesti Ühispangas a/a 10220034796011 , viitenumber 2900078525 või Hansapangas a/a 221023778606 viitenumber
4. Kohtunik Mare Priks