Obsah (6)

§ 663§ 126§ 180§ 181§ 186§ 182

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-2796 Tsiviilasi M.R hagi R.G vastu kaasomandi lõpetamiseks V

) § 180 lg 2 p 2 tähenduses. Kui hageja peaks hagi esitamisel tasuma riigilõivu 20 000 krooni, siis oleks see talle ületamatuks takistuseks kohtusse pöördumisel. 4. Harju Maakohus võttis 13.02.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada.
2. Kohus leidis õigesti, et hagejal tuleks tasuda riigilõivu 72 750 krooni. Samas tuleb hagihinna määramisel juhinduda

§ 126lg-st 1, mitte § 124 lg-st 1.

7.

§ 180

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.

§ 181

kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena, ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja 2 sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Isiku maksejõuetuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada isiku majanduslikku kindlustatust tervikuna. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja tuleb osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. Samas on maakohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu ulatuses, mida hageja ringkonnakohtu hinnangul ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda. Hagejale kuulub küll ½ mõttelist osa x asuvast korteriomandist, kuid see on koormatud 1 463 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga, mistõttu ei saa seda pidada suuremate raskusteta müüdavaks varaks

§ 182lg 2 p 2 tähenduses.

Pealegi tuleks antud juhul arvestada ka seda, et väidetavalt ei võimalda kostja hagejal nimetatud korteris elada, mistõttu hageja on sunnitud üürima y asuvat korterit. Seega saab pidada x asuvat korteriomandit hageja igapäevakasutuses olevaks eluasemeks

§ 186lg 2 tähenduses.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja isikuks, kes ei suuda menetluskulusid üldse tasuda ja kes tuleks seetõttu vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Hagejal on igakuine kindel sissetulek töötasu näol. Ringkonnakohus peab põhjendatuks anda hagejale riigipoolset menetlusabi 72 750 krooni suuruse riigilõivu tasumisel 71 750 krooni ulatuses, kohustades hagejat maksma hagiavalduse esitamisel 1000 krooni riigilõivu. Ande Tänav Kohtunik 3