← Eesti

2-05-15121/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15121 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007, Tallinn Tsiviilasi N.M hagi P.M (pankrotis) (ka P.M) vastu massikohustuse tunnistamiseks pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.11.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.M apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja N.M (IK xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Toomas Bekker Kostja P. M (pankrotis, IK xxxxxxxxxxx), esindajad pankrotihaldur R. K RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 29.11.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
  2. N.M esitas 12.07.2005 hagi Harju Maakohtusse P. M (pankrotis) vastu massikohustuse tunnistamiseks pankrotimenetluses.
  3. Tallinna Linnakohtu otsusega 28.01.1997 kuulutati välja P. M pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2002 kohtuotsuse kohaselt jagati P. M ja N.M ühisvaraks olnud korter ning P. M omandiks tunnistati ½ mõttelist osa korterist. Pankrotivaraks oleva ½ mõttelise osa korterist müüs pankrotihaldur OÜ-le * ning uus omanik kanti 19.03.2004 kinnistusraamatusse.
  4. Ajavahemikul 10.02.1997 kuni 19.03.2004 tasus hageja kogu korteri haldamiskulusid korteriühistule 125 677, 94 krooni. Pool nimetatud summast oleks pidanud maksma P. M eest pankrotihaldur. Tegemist on massikohustusega pankrotiseaduse (PankrS) § 148 tähenduses ning pankrotihaldur on kohustatud selle summa pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel välja maksma.
  5. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt esitatud nõue ei ole massikohustus. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 17 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada, kusjuures abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara, s.h ka rahalisi sissetulekuid kokkuleppel. Hageja ei ole tõendanud, et tema arveldusarvele sularahana sissemakstud summad on hageja lahusvara ja ei kuulu ühisvara hulka. Esimese astme kohtu otsus
  6. Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis välja N.M P.M (pankrotis) kasuks tasu õigusabi eest 8000 krooni.
  7. Ei oma tähtsust kumb abikaasadest teeb majapidamises kulutusi, vastastikuseid hüvitamisnõudeid perekonnaseaduse sätetest tulenevalt neil ei teki ning N.M puudub alus nõuda oma abikaasa pankrotimenetluses massikohustuse täitmist.
  8. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 jäävad hagi rahuldamata jätmisel kohtukulud hageja kanda. Arvestades tsiviilasja keerukust ning kostja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja selleks kulutatud aega, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista tasu õigusabi eest 8000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  9. N.M esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada kohtukulude jaotuse osas ning uue otsusega jätta kostja õigusabikulud tema enda kanda.
  10. Pankrotihalduril puudus vajadust esindaja järele. Tal on juriidiline kõrgharidus ja pikaaegsed kogemused tsiviilasjade ajamisel kohtus. Pankrotihaldur osales isiklikult kõikidel kohtuistungitel ja esindaja võttis osa vaid kahest viimasest kohtuistungist. Seetõttu puudus alus lugeda esindajale tehtud kulutused vajalikeks ja põhjendatuteks.
  11. Esindajatasu suurus ei vasta TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud sätte kohaselt mõistetakse kostjale esindajatasu kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Hagi oli suunatud õiguse tunnustamisele summas 62 838, 97 krooni ja 5% nimetatud summast on 3141, 95 krooni. Vastustaja seisukoht
  12. P. M (pankrotis) ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 2

(3)
  1. Kohtukolleegium vaatas otsuse läbi üksnes kaevatud osas, see on õigusabikulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
  2. Õigusabi kasutamise otstarbekuse üle otsustamine on poole enda pädevuses. Asjaolu, et pankrotihalduril on juriidiline haridus, ei võta temalt ära õigust kasutada kohtumenetluses võlgnikku esindades ka advokaadi abi.
  3. Kohus on õigesti õigusabikulu väljamõistmisel lähtunud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS sätetest. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 sätestab, et hinnata hagi puhul mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Õige ei ole hageja väide, et tegemist on varalise nõudega. Hageja ise on kogu menetluse kestel olnud vastupidisel seisukohal ja tasunud ka riigilõivu 60 krooni, nagu tasuti hinnata hagilt. Hageja taotles tehtud kulutuste tunnistamist massikohustuseks pankrotimenetluses, kuid ei palunud pankrotivarast selle summa väljamõistmist. Seega pole õige siduda õigusabi kulu suurust hagi hinnaga ja kohaldada TsMS § 61 lg 1 p
  4. Kohus on pidanud õigusabikulu 8000 krooni põhjendatud kuluks arvestades esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kulutatud aega. Ringkonnakohtul ei ole alust kohtu põhjendustega mitte nõustuda ja õigusabikulu vähendada.
  5. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.