2-06-29025/4

Tsiviiltoimik 2-06-29025 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a Tallinn, Liivalaia 24 Tsiviilasja number 2-06-29025 Tsiviilasi MK avaldus lapse MS elukoha määramise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Läbivaatamise aeg ja koht
2. veebruar 2007.a kohtuistungil Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Menetlusosalised Avaldaja MK Avaldaja esindaja vandeadvokaat BM Puudutatud isik VS RESOLUTSIOON 1.Lõpetada menetlus MK avalduses lapse MS elukoha määramise nõudes. 2.Kinnitada avaldaja MK (lapse MS- i ema) ja puudutatud isiku VS (lapse MS- i isa) vahel sõlmitud kompromissleping järgmises sõnastuses: Pooled: MK(protsessis avaldaja ja lapse MS ema) ja VS, (protsessis puudutatud isik ja lapse MS- i isa) sõlmisid kompromissi selles, et nende ühise MS, , elukohaks jääb tema ema MK elukoht . Avaldaja ja puudutatud isik kohustuvad reguleerima lapse kasvatuse küsimust ühise kokkuleppe teel ning MK ei tee takistusi lapse isal lapsega suhtlemisel. 3.Avaldajat ja puudutatud isikut on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja nr 2-06-29025 menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab avaldajalt õiguse pöörduda kohtusse sama valdusega samadel alustel. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel sisulise arutele järgselt koostatud kohtumäärusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviiltoimik 2-06-29025 Avaldaja ja puudutatud isik on kohtus kinnitanud, et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele ja nad on soovinud asja lahendada omavahelisel kokkuleppel. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle koopia kätteandmisega avaldajale ja puudutatud isikule ning on aluseks registrikande muutmisel lapse elukoha osas. Käesolev määrus väljastatakse menetlusosalistele . Avaldaja ning puudutatud isik on loobunud määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohtuistungil esitasid avaldaja ja puudutatud isik kohtule nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu, millise paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid kohtus, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. MS i vanemad on MK (ema) ja VS (isa). Seisuga on MS i elukoht Eesti Vabariigi Rahvastikuregistri andmetel , mis on ka tema isa tegelik elukoht. Faktiliselt elab MS oma emapoolse vanaema RL juures . Avaldaja soovib, et laps elab tema juures . Samuti soovib ta, et laps alustab õpinguid . Lapse isa, puudutatud isik VS ei esitanud avaldaja soovile vastuväiteid ja soovis, et tulevikus lapse ema ei takista tal oma tütrega suhtlemast. Vastavasisuline on kirjutatud ka kompromisslepingusse. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagita asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse hagita asjas sisulist kohtumäärust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 mõttest menetluse lõpetamise korral kompromissiga on sellel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel lõpplahendiga pärast avalduse sisulist menetlemist, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamiseks on kooskõlas eeskätt alaealise lapse huvidega ning seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning tuleb rahuldada vastavalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 432 ja 433, samuti Euroopa Liidu Nõukogu määrusele nr 2201/2003 ja Lapse Õiguste Konventsiooni sätetele. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. PKS § 50 lg 2 kehtestab vanema kohutuse oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Vastavalt PKS § 50 lg 4 ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedase sugulasega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 30 lg 1 sätestab, et lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus isiklikele kontaktidele ja suhetele mõlema vanemaga. Vastavalt PKS § 52 lg 1 on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei vi takistada teist vanemat lapsega suhtlemisel. Raivo Einula Kohtunik 2