Kostja on endale võtnud lepinguga tasumise kohustuse. Kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav, seega oli tegemist tahtliku rikkumisega. Juhul kui isik teab või möönab, et ta arve tasumata jätmisega rikub oma kohustust, võib öelda, et ta rikub lepingut tahtlikult. Kostja on osaliselt tasunud arve , seega ei pea paika väide, et ta ei ole arveid saanud. Arvete mittesaamine ei vabasta lepingu järgi kostjat tasumise kohustusest. Hageja palub kostjal välja mõista põhivõlg 15 131,20 krooni ja viivised 15 131,20 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagile lisatud arveid saanud, samuti ei ole hageja saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja ei ole lepingut (kohustust) rikkunud tahtlikult, seega ei saa rakendada 10 aastast aegumistähtaega.
lg 4 järgi Tahtliku kohustuse rikkumise puhul peab esinema VÕS § 104 sätestatud tahtlus e kostja pidi soovima õigusvastase tagajärje tekkimist, mis ei ole samastatav kohustuse rikkumise vabandatavusega VÕS § 103 mõttes. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle rahalise kohustuse suuruse üle, seega tuleb TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada, et pooled on nõus nii põhivõla suuruse kui ka viivise suuruse ja arvestusmetoodikaga. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut tahtlikult või mitte ning millist aegumistähtaega sellest tulenevalt kohaldad.
lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat.
lg 4 järgi on nõude aegumise tähtajaks kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustust tahtlikult. Kohus leiab, et sättes kasutatud terminit „tahtlikult” tuleb tõlgendada kui tahtlust. Lepingu rikkumine toimus , seega ajal, mil kehtis tsiviilkoodeks ning seega tuleb tahtluse termini avamisel lähtuda TsK § 227 mõttest. Tsiviilkoodeksi alusel tuleb tahtlusena käsitleda nii otsest tahtlust kui ka kaudset tahtlust. Hageja esitas kostjale arved, milles oli märgitud tasu suurus, kohustatud isiku nime ning tasumise tähtaeg. Kohus leiab, et kostja pidi aru saama, et tal on kohustus saadud teenuste eest tasuda ning tasumata jätmine on lubamatu st on tegemist lepingu rikkumisega. Hoolimata sellest, et kostja ei ole esitanud otseselt vastuväiteid võlgnevuse suuruse ja viivise osas, analüüsib kohus ka haginõude põhjendatust, sest kostja on esitanud vastuväited selle kohta, et ta ei ole saanud hageja poolt esitatud arveid ega meeldetuletusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on sõlmitud leping telekommunikatsiooniteenuse saamiseks. Lepingu lisaks on ka eeskirjad. Eeskirjade p 4.2.2 järi oli kostjal kohustus tasuda õigeaegselt arved, seeag tuli kostjal tasuda hageja poolt esitatud arved arves märgitud tähtajaks. Eeskirjade p 4.2.4 järgi oli kostjal kohustus teatada hagejale koheselt kostja andmete sh aadressi muutmisest. Kostja ei ole hagejat aadressimuutusest teavitanud. Hageja on saatnud kostjale adresseeritud arved ja meeldetuletused kostja poolt lepingus näidatud aadressil. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud arvete edastamise viisis, seega saab pidada mõistlikuks, et hageja saatis arved lihtkirjaga lepingus näidatud aadressil. Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et ta ei ole arveid saanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui kostja ei saanud hageja poolt esitatud arveid, oleks ta 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.