) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
lg 3).
lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele 2 2-06-27876 järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 13 500 krooni (9 x 1 500) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1000 krooni.
lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt
Menetluskuluna on
Järelikult kuulub riigilõiv summas 1000 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.
lg 1 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja menetluskulud õigusabile on 8 188.02 krooni. Seega hagejale tema esindaja menetluskulud 8 188.02 hüvitatakse samas korras kui hageja menetluskulud. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.