Obsah (9)

§ 101§ 24§ 23§ 76§ 100§ 127§ 128§ 138§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-19653 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav T

§-s 440 lg 1 sätestatud teatamiskohustust rikkunud, kuna ta võis eeldada, et ruumi perimeetri ja sisenemisavade elektrooniline kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset ja kindlustuse mõte ongi katta taolised ootamatud kahjujuhtumid ja ebatõenäolised riskid. Kindlustuslepingust taganemine tekitab küsimusi ka hageja enda vastutusest. Andurite kohta tõese info edastamisel oleks tõenäoliselt loetud vargus kindlustusjuhtumiks ja kahju oleks kaetud kindlustushüvitisega. Seega oli hageja kindlustuslepingu sõlmimisel ebahoolas. Valeandmete esitamist hageja poolt võib käsitada hageja tahtliku või hooletu käitumisena. Kui tal endal kindlustuslepingu sõlmimiseks piisavat teavet ei olnud, tulnuks selle saamiseks pöörduda kostja poole.

1. Kostja keeldus hagejale kahju vabatahtlikust hüvitamisest muuhulgas motiivil, et hageja varjas asja kohta olulist teavet. Nimelt tehti kostjale teadaolevalt
2. aasta lõpus AS F poolt hageja kasutuses olevatele ruumidele turvaanalüüs, mille tulemusi pole avaldatud. Analüüsist võib näiteks selguda, et hagejat oli spetsialistide poolt vastavast varguseohust hoiatatud vm olulist. Sellisel puhul tõusetub jälle küsimus hageja enda hoolsuskohustuse täitmisest ja vastutusest tekkinud kahju eest

§ 101lg 3 järgi.

Veel on kostjal infot, et arvatavasti takistas ühe anduri töölehakkamist hageja poolt selle tööraadiusesse paigutatud teler. Ka see paneks vastutuse hagejale endale. Kostja andmetel ei ole hageja teinud vähimaidki jõupingutusi oma kaupluseruumide turvalisuse tõstmiseks. Tegu on siiski väärtuslikke tehnikatooteid müüva kauplusega, mis toob kaasa kõrgendatud riski ja eeldab seeläbi ka kõrgendatud hoolsust turvamisel ja kindlustamisel. Kostjale ei ole hagejalt laekunud ühtegi pretensiooni või ettepanekut seoses ruumide valvega. Niisiis võib vargust seostada ka vähese hoolsuse ja koostöötahtega hageja poolt. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 14.11.2006 otsusega hagi. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: 17.04.2002 sõlmitud allrendilepingu nr A-60/02 alusel kasutab rentnik Tallinnas x asuvas kaupluses x paiknevaid rendileandja poolt tema kasutusse antud ruume. Lepingu p 4.14 kohaselt kohustus rendileandja korraldama kaupluse (välja arvatud ruumid) üldvalve (s.o. tehnilise valve väljaspool kaupluse tööaega), tagades sellega kaupluse puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus rendileandja paigaldama omal kulul kostja kasutuses olevatesse ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul (tl 6-12). 09.02.2005 on hageja 09.02.2005 kahjujuhtumi raames esitanud kostjale varastatud kauba nimekirja summas 87 293, 43 krooni (tl 13). Hageja on esitanud ka ärakirjad varastatud kaupade soetusmaksumust tõendavatest arvetest (tl 14-22). Remondiekspert 21.02.2005 aktist ja arvestusest nähtuvalt oli kaupu kahjustatud summas 510 krooni (tl 23-24). 20.05.2005 on hageja esitanud kostjale pretensiooni seoses 09.02.2005 toimepandud sissemurdmisega AS E kauplusesse x, viidates asjaolule, et vastavalt pooltevahelise rendilepingu p-le 4.14 oli rendileandja kohustuseks korraldada kaupluse üldvalve, tagades sellega kaupluse puutumatuse ja ohutuse (tl 25). Vastuseks pretensioonile 04.03.2005 teatas AS F, et valvesüsteem ei rakendunud sissemurdmisel tööle, kuna sissemurdmise – ja varguse asukoht ei olnud olemasolevate valveandurite tööpiirkonnas ja palus pöörduda süsteemi paigaldusfirma poole (tl 26). Turvasüsteemi paigaldanud AS P on oma 27.06.2005 kirjaga selgitanud hagejale, miks turvasüsteem ei avastanud 09.02.2005 sissetungi x kauplusesse. Häire mittetekkimise tegelik põhjus peitub leidlikus sissetungi viisis läbi katuse, mida nii klient kui AS P pidasid turvasüsteemi paigaldamise ajal ebatõenäoliseks Magnetanduritega oli katusel kaitstud suitsuluugid, kui ainukesed reaalsena tundunud sissetungikohad. Suures 3 kaupluseruumis asuv liikumisandur ei katnud kogu kaupluseruumi seal asetsevate vaatevälja piiravate kandepostide tõttu (tl 27). 19.08.2005 on hageja teinud kostjale ettepaneku kahju 87 725,64 krooni vabatahtlikuks hüvitamiseks (tl 28-29). Hageja oli sõlminud kindlustuslepingu ERGO Kindlustuse AS-ga. Kindlustusfirma taganes lepingust põhjendusega, et andurite mittetäielik ruumi katmine omas olulist mõju kahjujuhtumile ja tulenevalt sellest ei kuulu rahuldamisele ka esitatud kindlustushüvituse taotlus (tl 38-39). Vastuseks hageja teabenõudele vastas Politseiamet, et 2005.aastal pandi kõigist vargustest (KarS § 199) 0,1% toime lae/katuse kaudu, 13% luku lõhkumise teel. Ka kaubandusettevõtetest lae/katuse kaudu toimepandud varguste protsent on 0,1 ( tl 49-50). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on ennegi vargad sisenenud kauplusesse katuse kaudu (tl 59-60).
2. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele

§-de 76 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel. Jättes kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema hagejale kahju tekkimise. X ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale 87 725,64 krooni suuruse kahju tekkimine sai võimalikuks kostja poolt lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena. Nimetatud kahjusumma hõlmab varastatud kaupade väärtust 87 293,43 krooni (soetusmaksumus ilma käibemaksuta) ning sissemurdmise tulemusena kahjustada saanud kaupade parandamise kulusid 432,21 krooni (remonttööde maksumus ilma käibemaksuta). Kahjusummat tõendavad hagiavaldusele lisatud varastatud kaupade loetelu ning nende soetusmaksumust tõendavad arved, samuti kahjustatud kaupade kohta koostatud remonttööde akt ning remonttööde maksumust tõendav arve. Asjas on tuvastatud, et sissemurdmise ja varguse toimumisel 09.02.2005 kaupluse üldvalve ei toiminud, ka ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ning valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seega sai(

1. d)sissemurdmise toime pannud ja kaupu varastanud isik(
2. ud)segamatult tegutseda ning hagejale võimalikult suures ulatuses kahju tekitada. Kuna kaupluse katusesse augu lõhkumisel ja katuse kaudu sisenemisel kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud, on kostja kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd tagatud ei olnud kaupluse katuse puutumatus ja ohutus. 9. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et signalisatsiooniseadmed olid ruumidesse paigaldatud selliselt, et esines tehnilise valveta alasid (muuhulgas laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(
3. ud)liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid). Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). 10. Kohus leidis, et kostja, jättes kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et seal esines tehnilise valveta alasid, pidi oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Võttes arvesse, et ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725,64 krooni sai võimalikuks kostja poolt lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena, on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. 11. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu peaks tekkinud kahju eest vastutama kindlustusandja. Lepingut sõlmides eeldas hageja, et kostja täidab lepingut, sealhulgas selle punktis 4.14 sätestatud kohustust. Kostja tõlgendus, et ruumi perimeetri ja sisenemisavade kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset, on meelevaldne, see ei põhine ühelgi õigusaktil ega poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitul. Kui hageja oleks teadnud, et kostja annab 4 hagejale kasutada nn turvaaukudega ruumid ja võtab veel üldvalve korraldamise eest tasu, siis vaevalt oleks hageja nõustunud üldse ruumide kasutamiseks lepingut sõlmima. Ka on hageja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et katuse kaudu hoonesse tungimine ei olegi nii ebaharilik viis, nagu seda väidab kostja. Kostja poolt esitatud vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on oma nõuet piisavalt põhjendanud ja esitanud ka asjakohased tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjendused 12. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kohus eksis tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel ning rikkus materiaalõiguse norme. 13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et valveseadmed olid vastavalt 17.04.2002 allrendilepingu p-le 4.14 hageja kaupluseruumidesse paigaldatud. Seadmed olid töökorras ja funktsioneerisid laitmatult. Seadmete paigaldamise ja hooldamise osas olid kostja kohustused seega täidetud. Probleem oli seadmete paigutuses, kuna nende tegevusväli ei katnud kogu kaupluseruumi. AS P arvates segasid liikumisandurite tööd ruumi kandepostid. 14. Küsimus on selles, kas kostja täitis oma lepingulist kohustust piisavalt. Hindamaks kohustuse sisu, tuleb tugineda

§ 24lg-le 1.

Antud juhul oli kostja kohustuseks teha kõik mõistlikult võimalik, et hageja kaupluseruumidesse saaks paigaldatud signalisatsiooniseadmed ning need oleks lepingu kehtivuse ajal töökorras. Pooled ei täpsustanud, millist liiki ja millise tegevusväljaga peavad seadmed olema.

§ 24

lg 2 järgi pidi kostja tegema tulemuse saavutamiseks niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal kutse- või tegevusalal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. On üldteada, et valveseadmete paigaldamine ja hooldamine kuulub litsentseeritud tegevusalade hulka. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimisel vastavat tegevusluba ja seetõttu pöördus ta teenuse ostmiseks AS P poole. Iga mõistlik kaubandusettevõte oleks müügipinnale valveseadmete paigaldamisel käitunud sarnaselt. Kui AS P ei osanud ette näha ruumi tungimist lae kaudu, siis ei saa eeldada kostjalt kui mitteasjatundjalt selles osas paremaid teadmisi. Samamoodi võiks hagejale ette heita, miks tema riski ette ei näinud ja täiendavate seadmete paigaldamist ei nõudnud. Kui leida, et kaubandusettevõte pidi oskama arvestada lae kaudu ruumi tungimisega, siis on hageja ise rikkunud

§ 23

lg-s 2 sätestatud koostöökohustust, kuna ta ei teatanud vastavast riskist kostjale. Hagejal ruumide kasutajana oli võimalik andurite töövälju katseliselt kontrollida ja seeläbi avastada nn turvaauke. Kuna hageja seda ei teinud, siis on see selge märk koostöökohustuse, aga ka hoolsuskohustuse mittetäitmisest. Kostja on vastavalt

§ 76

lg-le 2 oma lepingulise kohustuse signalisatsiooniseadmetega seoses piisava hoolsusega täitnud ning puudub tema süü vastutuse alusena.

1. Lepingu p-st 4.14 tulenev üldvalvekohustus ei puuduta hageja kaupluseruume. Maakohus on üldvalve ja tekkinud kahju omavahel seostanud, mis on väär ja aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.
2. Kohus on vääralt hinnanud Politseiameti 30.01.2006 vastust teabenõudele. Kohus tõlgendas seda teavet hageja kasuks, leides, et taoline varguse toimepanemise viis ei ole ebaharilik. Ometi on protsendimäär 0,1 väga väike ja tõendab just vastupidist, so tegu on äärmiselt ebahariliku nähtusega. Varguse ettenägematust kinnitab lisaks statistikale ka AS P ja poolte oskamatus sellisele riskile tähelepanu pöörata.
3. Kostja on jätkuvalt seda meelt, et ERGO Kindlustuse AS poolt 15.07.2005 teatega kindlustuslepingust taganemine oli põhjendamatu ja taolise ettenägematu riski oleks pidanud katma kindlustus. Kuna hageja loobus põhjendamatult oma nõudest kindlustusandja vastu, siis peab ta kahjuliku tagajärje ise kandma. Loobudes nõude esitamisest, tunnistas hageja muuhulgas seda, et oli esitanud kindlustusandjale signalisatsiooniseadmete kohta valeandmeid – deklareerinud ebaõigesti kõik kaupluseruumide alad kaetuks anduritega. 5 Valeandmete esitamises oli hageja ise süüdi, kuna ei järginud hoolsuskohustust ega täpsustanud või kontrollinud, kas kõik alad on tegelikult andurite tegevusväljas. Nii kostja kui AS P oleks küsimise korral selgitanud, et andurid on suunatud kaitsma eelkõige ruumi perimeetrit ja sissepääse. Selliste andmete esitamisel oleks kindlustusleping jäänud kehtima ja kahju oleks kaetud kindlustushüvitisega. Apellatsioonkaebuse vastus
4. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 20.

§ 76

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 3 alusel võlgnikult muu hulgas nõuda kahju hüvitamist.

§ 127

järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Sama paragrahvi

1. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja ei vaidlustanud hagejal kahju tekkimist ega selle suurust. Seega tuli kohtul vaidluse lahendamiseks teha kindlaks, kas kostja on rikkunud 17.04.2002 sõlmitud allrendilepingu p 4.14 ja kas see põhjustas hagejale kahju tekkimise.
2. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja teinud

§ 24

lg-te 1 ja 2 tähenduses kõik mõistlikult võimaliku oma lepingulise kohustuse täitmiseks. Kostja tõlgendab oma kohustusi kitsendavalt, kui loeb oma kohustuse täidetuks sellega, et lasi AS-l P paigaldada signalisatsiooniseadmed ja need olid töökorras. Mõistlikkuse põhimõte on sätestatud

§-s 7, mille järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ja mille hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Maakohus on otsuse tegemisel eelmärgitust põhimõtteliselt ka juhindunud, andes muu hulgas hinnangu vaidlusaluse lepingupunkti olemusele ja eesmärgile. Kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt kauplusesse sissemurdmise ja varguse toimumise ajal kaupluse üldvalve ei toiminud ning hageja kasutuses olevatesse ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ja valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seda põhjustas asjaolu, et signalisatsiooniseadmed olid paigaldatud selliselt, et seal esines valveta alasid, muu hulgas ka laeala, mille kaudu ruumidesse siseneti, ning alad, kus varguse toimepannud isikud liikusid ja kus varastatud kaubad paiknesid. Neid asjaolusid ei ole kostja ka vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja rikkus lepingu p-st 4.14 tulenevat signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise 6 kohustust, kuna valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud, so sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ärahoidmise või selle ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud. Iseenesest asjaolu, et pooled ei olnud lepingus täpsustanud, millist liiki ja millise tegevusväljaga peavad valveseadmed olema, teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna. Mõistliku käitumise hindamisel tuleb muu hulgas arvestada subjektiivseid asjaolusid, mis võib lepingupartneri käitumist ja temalt oodatavat hoolsust mõjutada. Siinjuures oodatakse enam pingutusi poolelt, kes omab muu hulgas ligipääsu vajalikule teabele. Valveseadmete paigaldamiseks sõlmis kostja lepingu AS-ga P, seega omas kostja teavet selle kohta ja kontrolli selle üle, kuhu ja millise tegevusväljaga valveseadmeid paigaldati. Hagejale ei saa sellise teabe puudumist antud juhul ette heita. 22. Ka on alusetu kostja väide, nagu oleks hageja rikkunud

§ 23

lg-s 2 sätestatud koostöökohustust, kui ta ei teatanud kostjale lae kaudu ruumi tungimise võimalusest, ei kontrollinud katseliselt andurite töövälju ega avastanud nn turvaauke. Hagejal oli õiguslik ootus, et kostja tellimisel paigaldatud signalisatsiooniseadmed võimaliku ruumidesse sissemurdmise ajal toimivad (edastavad signaali valvekeskusesse) ning ruumides ei ole valveta alasid. Pealegi jätab kostja põhjendamatult kõrvale vaidluse all mitteoleva asjaolu, et valveta ala ei hõlmanud üksnes lage, mille kaudu hageja kasutuses olnud ruumidesse siseneti, vaid ka alasid, kus asusid hageja kaubad ja kus vargad tegutsesid.

1. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, nagu ei omaks kostja üldvalvekohustuse rikkumise tuvastamine käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Üldvalve mittetoimimine avaldas antud juhul mõju hagejal kahju tekkimisele. Sisuliselt hõlmab kaupluse üldvalve katuse suhtes ka hageja ruume ja kui kostja oleks taganud selle nõuetekohase toimimise, ei oleks katuse kaudu hageja ruumidesse pääsemine osutunud ilmselt võimalikuks ja see oleks ära hoidnud kahju tekkimise või vähemalt oleks see võinud olla väiksem.
2. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks vaidlusalune varguse toimepanemise viis äärmiselt ebaharilik, mida tõendab Politseiameti 30.01.2006 kirjas märgitud protsendimäär 0,
3. Kostja jätab tähelepanuta, et nimetatud kirjas märgitu kohaselt on sissetungimisviisi andmebaasi kandmine juhuslik (ei ole kohustuslik) ja järelikult ei kajasta see täpseid andmeid. Samast kirjast nähtub, et kaubandusettevõtetest vargusi, kus sissetungimisviisiks oli lae/katuse lõhkumine, on andmebaasis kajastatud 2003.a – 5, 2004.a – 10 ja 2005.a – 5 (tl 50). Eeltoodu ei võimalda teha järeldust, et tegemist oleks äärmiselt ebahariliku varguse toimepanemise viisiga. Kohus, tehes otsuses järelduse, et vargad on ennegi sisenenud kauplustesse katuse kaudu, ei tuginenud üksnes eelnimetatud kirjale, vaid võttis aluseks ka muud hageja esitatud tõendid (tl 51-69).

§ 127

lg-d 2 ja 3 võimaldavad küll jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed ja seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Antud juhul aga selliseid erakordseid asjaolusid ei esinenud. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal tekkis varaline kahju

§ 128

lg 2 tähenduses kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, so tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Võttes endale lepingu p-s 4.14 kohustuse tagada tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmete laitmatu funktsioneerimine, pidi hageja sellist tagajärge ette nägema. Kostja ei ole tõendanud, et temapoolse lepingu rikkumise tõttu kahju ei tekkinud (

§ 138lg 2).

Kahju hüvitamist kostja poolt täies ulatuses ei saa antud juhul lugeda äärmiselt ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks, mistõttu puudub kohtul alus 7 väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140lg 1 alusel.

1. Kuna hageja ja ERGO Kindlustuse AS vahel sõlmitud kindlustusleping ei ole käesoleva vaidluse esemeks, ei pea kohus andma hinnangut nimetatud lepingu sõlmimise ja lõppemise asjaoludele.
2. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tema enda kanda. Vastustaja apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav 8