← Eesti

3-06-657/5

Obsah (6)§ 72§ 33§ 40§ 32§ 1§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2007 Tallinn Haldusasja number 3- 06-657 Haldusasi Grid-Emerek OÜ kaebus Talli

) § 72 lg 3 alusel kasutusloa väljastamiseks hoonele endise aadressiga Tuukri 19a Tallinn (edaspidi Kuur). Taotlusele olid lisatud Kuuri mõõdistusprojekt ja tõend riigilõivu 1000 krooni tasumise kohta ( tl 31-47). 2. Ameti 16.03.2006 kirjaga nr 1/3-1/3843 keelduti Kuurile kasutusloa väljastamisest. Keeldumist on põhjendatud järgmiselt: 1) tulenevalt Majandus- ja Kommunaalministeeriumi 19.01.2006 kirjas nr 9-2/05/16128 väljendatud seisukohast ei saa lugeda tõendatuks Tuukri 19a ehitiste kompleksi kuulunud Kuuri üleandmist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel; 2) Kuuri osas ei ole tegemist ehitisega, milles tegutsemiseks oleks kohalik omavalitsus välja andnud kauplemislube või avalik võim oleks muul viisil ehitist tunnustanud; 3)

§ 72

lg 2 ja 3 kohaselt võib enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel (st ehitusloa ja maakasutusõigusega) ehitatud ehitise omanik taotleda ehitisele kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kõnealuse Kuuri puhul on aga tegemist õigusliku aluseta ehitisega, kuna puudub ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba (tl 51-52). 1 3. Grid-Emerek OÜ esitas 31.03.2006 kohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks väljastada kaebajale Tuukri 19b Kuurile kasutusluba. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 4. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse kohustamist omanikule

§ 72lg 3 alusel Tuukri 19b Kuurile kasutusluba.

väljastama kaebajale kui

  1. Kaebuse kohaselt hoonete kompleksi endise aadressiga Tuukri 19a (edaspidi nimetatud: Kompleks) kuulus kolm hoonet: laohoone (praeguse aadressiga Tuukri 19a), garaaž (praeguse aadressiga Tuukri 21) ja Kuur-taaraladu (praeguse aadressiga Tuukri 19b, edaspidi nimetatud: Kuur).
  2. Laohoone Tuukri 19a juurde on moodustatud omaette kinnistu ja selle eelmine omanik oli kaebaja, nüüd aga on kaebaja emaettevõtja AT Kinnisvara Investeeringute OÜ. Laohoone Tuukri 19a kandmine hoone- ja ehitisregistrisse ning selle ehitise juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamine toimus tõrgeteta ja vaidlusteta. Nimetatud laohoone on aktualiseeritud ehitisregistris (ehitisregistri kood 101028325).
  3. Garaaž Tuukri 21 on vallasasi ja selle eelmine omanik oli kaebaja, nüüd aga on kaebaja emaettevõtja AT Kinnisvara Investeeringute OÜ (äriregistri kood xxxxxxx). Garaažile Tuukri 21 kasutusloa väljastamisega seoses toimus kaks kohtuprotsessi (haldusasjad nr 3-751/2003, 3-214/2004 ja 2-3/480/2005), mis vältasid kokku ca 2,5 aastat ning mis lõppesid kaebajale edukalt. Tuukri 21 garaažile on väljastatud kasutusluba ning see ehitis on aktualiseeritud ehitisregistris (ehitisregistri kood xxxxxxxxx). Oma 03.07.2003 kirjas nr 1-13/03/1752 Tallinna Halduskohtule asus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet seisukohale, et garaaži Tuukri 21 näol on tegemist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel püstitatud ehitisega ja puudub takistus sellele kasutusloa väljastamiseks. Tõendatuks peeti ka garaaži Tuukri 21 omanikku, kelleks oli kaebaja.
  4. Kuur on vallasasi ja selle omanikuks on kaebaja. Kuur on ehitatud 1960-ndatel aastatel ja on ehitisregistris aktualiseerimata.
  5. Kompleksi esialgne omanik oli Eesti Merelaevanduse Merekaubanduse Valitsus Torgmortrans. Reorganiseerimise käigus anti Kompleks üle riiklikule aktsiaseltsile (RAS) Emerek.
  6. Vabariigi Valitsuse 26.11.1993 määrusega nr 362 algatati AS Grid-Emerek (aktsiakapitaliga 8 miljonit krooni) asutamine selliselt, et 65% aktsiakapitalist kuulus firmale Grid International Holding B.V., kes tegi rahalise sissemakse summas 5,2 miljonit krooni ning 35% aktsiakapitalist kuulus Eesti Vabariigile, kes kandis asutatava äriühingu aktsiakapitali RAS Emerek põhi- ja käibevahendid. AS Grid-Emerek Eesti Vabariigi poolse asutaja õigused ja kohustused pandi Majandusministeeriumile. AS Grid-Emerek asutamisleping sõlmiti 25.01.
  7. Algselt Eesti Vabariigi omandusse jäänud 35% AS GridEmerek aktsiatest erastati 1999.aaastal kaebaja emaettevõtjale AT Kinnisvara Investeeringute OÜ-le.
  8. Erastamise käigus andis RAS Emerek 18.02.1994 Kompleksi üle aktsiaseltsile (hiljem osaühing) Grid-Emerek. Tallinna Hooneregistris registreeriti Tuukri 19a ehitised hoonete kompleksina. Kompleksi omanikuks märgiti AS Grid-Emerek. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arhiivis puuduvad täpsustavad materjalid 18.02.1994 akti kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et RAS Emerek 2 tolleaegne direktor E. Z. oli pädev isik käsutama RAS Emerek varasid. E. Z. on andnud tunnistajana ütlused haldusasjas nr 3-214/2004 ja kirjaliku kinnituse selle kohta, et kompleksi kuulus muuhulgas ka Kuur.
  9. Seoses kavandatava Põhjaväila esialgsete ehitusplaanidega moodustati Tuukri 19a kinnistu
  10. aastal selliselt, et Tuukri 21 garaaž ja Kuur jäid väljapoole moodustatava kinnistu piire. Mõistes Tallinna linna ehitusvajadusi, kaebaja ei vaidlustanud vastustaja poolt määratud Tuukri 19a kinnistu piire, vaid soovis üksnes katastriüksusest väljapoole jäänud ehitiste kompenseerimist.
  11. 01.12.1999 edastas Tallinna Linnavaraamet kaebaja kirja Tallinna Kommunaalametile ning palus välja selgitada võimaluse Tuukri 19a asuvate hoonete vallasasjana ostmiseks või kokkuleppe sõlmimiseks hoonete võõrandamise kohta tulevikus. 12.01.2000 vastas Tallinna Kommunaalamet Linnavaraametile, et Tuukri 19a hooned asuvad Põhjaväila II ehitusjärgu koridoris ning et Tallinna Kommunaalameti
  12. aasta eelarves puuduvad vahendid Põhjaväila II ehitusjärgu finantseerimiseks, mistõttu ei ole neil võimalik alustada läbirääkimisi kompenseeritava summa suuruse ja kompenseerimise aja osas lähitulevikus.
  13. 03.02.2000 pöördus kaebaja vastustaja poole uue kirjaga, milles muuhulgas soovis teada, kas vastustaja tunnistab kaebaja omandiõigust Kuurile ja kas vastustaja nõuab kaebajalt täiendavaid toiminguid või tõendeid kinnitamaks tema omandiõigust Kuurile.
  14. Tallinna Linnavaraamet vastas kaebaja 26.10.1999 ja 03.02.2000 kirjadele oma kirjaga 11.04.2000 nr 2-10/387, kus muuhulgas tehti kaebajale ettepanek Kuuri juurde katastriüksuse moodustamiseks ja sellele maale hoonestusõiguse seadmiseks. Tallinna Linnavaraameti ja Kommunaalameti nimetatud kirjade põhjal ei seadnud vastustaja
  15. ja
  16. aastal kahtluse alla Kuuri omandiõiguse kuulumist kaebajale ega viidanud Kuuri puudustele avaliku õiguse mõttes.
  17. Nüüdseks, pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist, on ilmnenud, et Tuukri 21 garaaž ja Kuur tee-ehitusele siiski ette ei jää. Sellega seoses alustas kaebaja nende hoonete seadustamist ja detailplaneeringu menetluses kruntide moodustamist.
  18. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjaga 12.09.2005 nr 6-1/3499 määrati Kuuri uueks aadressiks Tuukri tn 19b.
  19. Kaebaja esitas 14.09.2005 Ametile taotluse Kuurile kasutusloa väljastamiseks. Samal ajal esitas kaebaja ka Kuuri mõõdistusprojekti, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi ja seletuskirja. 27.02.2006 esitas kaebaja avalduse Kuuri juurde maa ostueesõigusega erastamiseks.
  20. 16.03.2006 kirjaga nr 1/3-1/3843 keeldus Amet Kuurile kasutusloa väljastamisest. Vastustaja põhjendab Kuurile kasutusloa väljastamise keeldumist asjaoluga, et tema arvates ei saa lugeda tõendatuks vaidlusaluse ehitise üleandmist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Kuuri puhul olevat tegemist õigusliku aluseta ehitisega, kuna puudub ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba. Vastustaja väidab, et Kuuri osas ei ole tegemist ehitisega, milles tegutsemiseks oleks kohalik omavalitsus välja andnud kauplemislube või avalik võim muul viisil Kuuri tunnustanud, mistõttu ei saa Tuukri 21 garaaži ja Kuuri õiguslikku staatust samaväärseks lugeda.
  21. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, mille kohaselt ei saa lugeda tõendatuks Kuuri üleandmist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. 3 Erastamine on üks omandireformi seaduse alusel vara üleandmise moodustest. ORAS § 32 kohaselt on erastamine omandireformi käigus riigi- ja munitsipaalomandis oleva vara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse, mille tulemusena muutub vara omanik. Vara omandiõiguse selline üleminek võis realiseeruda ka välisosalusega äriühingu asutamise teel. Vabariigi Valitsus nõustus Majandusministeeriumi ettepanekuga asutada AS Grid-Emerek aktsiakapitaliga 8 miljonit krooni selliselt, et 65% aktsiakapitalist kuulub firmale Grid International Holding B.V., kes teeb rahalise sissemakse summas 5,2 miljonit krooni ning 35% aktsiakapitalist kuulub Eesti Vabariigile, kes kannab asutatava äriühingu aktsiakapitali RAS Emerek põhi- ja käibevahendid. RAS Emerek varad, mille koosseisus oli muuhulgas ka Kompleks, anti üle AS-le Grid-Emerek 18.02.1994 aktiga. Seega andis riik vaidlusaluse Kuuri teise isiku, see on AS Grid-Emerek (eraõiguslik juriidiline isik, kus riigile jäi vähemusosalus) omandisse, mille tulemusena muutus muuhulgas ka Kuuri omanik. Lisaks erastati
  22. aastal algselt Eesti Vabariigi omandisse jäänud 35% AS Grid-Emerek aktsiatest kaebaja emaettevõtjale.
  23. See, et Kuur ei olnud 18.02.1994 aktis eraldi välja toodud, ei tähenda seda, et seda Kuuri omandireformi käigus üle ei antud. Ka Tallinna Hooneregistri Munitsipaalettevõtte teatises nr 21746 12.12.1994 märgitakse, et aadressil Tuukri 19A asub hoonete kompleks. Kahjuks puuduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arhiivis 18.02.1994 akti täpsustatavad materjalid. Selguse küsimusse, kas vaidlusalune Kuur kuulus kompleksi, annavad 18.02.1994 akti alusel varad üle andnud RAS Emerek toonase direktori E. Z. kui tunnistaja ütlused haldusasjas nr 3-214/2004 ja kirjalik kinnitus, mille kohaselt kuulus kompleksi muuhulgas ka vaidlusalune Kuur. Seega kuulus Kuur Kompleksi hulka. Kaebajale ei ole teada teist isikut, kes väidaks end olevat vaidlusaluse ehitise omanik.
  24. Kaebaja arvates ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, et AÕSRakS § 14 lg 1 redaktsioon jõustus pärast 18.02.1994 varade üleandmise akti koostamist. Nimetatud redaktsiooni näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitise- ja õigusliku aluseta püstitatud ehitise mõiste vahelist piiri täpsustava sättega, mis iseenesest ei välista selle sätte rakendamist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel enne vastava redaktsiooni jõustumist üleantud ehitiste suhtes. Teisalt on ka ilmne, et AS Grid-Emerek erastamine lõppes alles
  25. aastal, see on peale vastustaja viidatud õigusnormide jõustumist. Seega viidi omandireformi käigus Kuuri üleandmine lõpule pärast AÕSRakS § 14 lg 1 redaktsiooni jõustumist.
  26. Kaebaja väidab eeltoodu alusel, et Kuuri näol on tegemist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantud ehitisega AÕSRakS § 14 lg 1 teise lause tähenduses, mille suhtes kohaldatakse AÕSRakS § 13 (õiguslikul alusel püstitatud ehitis) sätteid. Need ehitised ei ole küll õiguslikul alusel püstitatud ehitised, kuid neile laieneb õiguslikul alusel püstitatud ehitiste kohta kehtestatud regulatsioon. Taolise lähenemise õigsust kinnitab ka ajaloolise tõlgendamise meetodi kasutamine. On üldteada fakt, et omandireformi käigus muudeti arvukalt omandivormi ehitistel, millel muuhulgas puudus maaeraldus või ehitusluba. Laialt levinud praktika kohaselt ehitasid näiteks üleliidulise alluvusega ettevõtted (milliseks oli teiste seas ka kaebaja õiguseellane Torgmortrans) hooneid, mis vastasid küll siis kehtivatele ehitusnormidele ning mille olemasolu avalik võim ei vaidlustanud, kuid millele formaalselt ei vormistatud ehitusluba ega maaeraldust. Sellest tekkis omandireformi käigus õiguslik küsimus, kas nimetatud ehitised de facto on olemas ka de iure. See küsimus sai lahenduse AÕSRakS-i § 14 lg 1 teise lause näol, mille kohaselt maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud, kuid omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise suhtes kohaldatakse õiguslikul alusel püstitatud ehitise suhtes kehtestatud sätteid. 4
  27. Ehitusseadusega kehtestati uudsed sätted

§-i 72 näol, mille lg 1 kohaselt enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea üldjuhul vastama selle §-s 3 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt võib taolist ehitist kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Lõige 3 annab taolise ehitise omanikule õiguse taotleda kasutusluba lihtsustatud korras. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus ei reguleeri ehitamist avaliku õiguse mõttes. ES § 72 lg 2 sõnastuses kasutataval viitel asjaõigusseaduse rakendamise seadusele on ainumõeldav ratsionaalne seletus vaid siis, kui aktsepteerida kehtiva ehitusseadusega sätestatud põhimõtet, mille kohaselt avaliku õiguse mõttes puudujääkidega, kuid omandireformi läbinud ehitist võib kasutada sellele ettenähtud kasutamise otstarbele ning sellisele ehitistele kasutusloa saamine toimub lihtsustatud korras

§ 72lg 3 alusel.

Seega on vaidlusaluse Kuuri näol tegemist ehitisega, millele laieneb õiguslikul alusel püstitatud ehitise kohta sätestatud regulatsioon AÕSRakS-i § 13 mõttes ning sellele ehitisele kasutusloa väljastamine toimub lihtsustatud korras ES § 72 lg 3 alusel.

  1. Vastustaja on õigesti märkinud, et Kuurile ei ole väljastatud ei püstitamiseks vajalikku ehitusluba ega kauplemisluba. Kuuri kasutamine hoiukohana ei vajagi kauplemisloa olemasolu.
  2. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, mille kohaselt ei ole avalik võim muul viisil Kuuri tunnustanud. Kuur on aastakümneid olnud Torgmortransi ja RAS Emerek toiduainete laokompleksi taaraladu ning kaebaja hoiuruum. Avalik võim on aastakümneid respekteerinud Torgmortransi ja selle õigusjärglaste poolset kompleksi kasutamist, valdamist ja käsutamist.
  3. ja
  4. aastal ei seadnud vastustaja kahtluse alla Kuuri omandiõiguse kuulumist kaebajale ega viidanud Kuuri puudustele avaliku õiguse mõttes, kuigi tal oli selleks võimalus. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-43-04 asunud muuhulgas seisukohale, et asjaolusid arvestades võib ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti asendada ka avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt tunnistatakse valminud ehitis nõuetele vastavaks ning lubatakse ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Avalik võim on ülalesitatud põhjenduste kohaselt aastakümneid tunnistanud Kuuri kui nõuetele vastavat ehitist ning lubanud seda kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.
  5. Planeerimis- ja ehitusseadus jõustus 22.07.1995, see on pärast RAS Emerek poolt kompleksi üleandmist kaebajale 18.02.
  6. Vara üleandmise juures viibinud E. Z. ütlustel kuulus üleantava vara hulka muuhulgas ka Kuur. Seega on Kuur püstitatud enne ehitus- ja planeerimisseaduse jõustumist ning sellele laieneb

§ 72regulatsioon.

28.

§ 72

lg 3 sätestab, et enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel püstitatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kaebaja esitas Kuuri puudutavad nõutud dokumendid vastustajale ja viimane on kohustatud väljastama kaebajale Kuuri kasutusloa. Haldusõiguse teooria kohaselt, aga samuti juhindudes HMS § 4 lg-st 1, mille kohaselt kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, peab diskretsioonivolitus normitehniliselt olema sõnastatud seaduse sättes. Kaebajale ei ole teada diskretsioonivolitust sisaldavaid seaduse sätteid, mis annavad vastustajale valikudiskretsiooni küsimuses, kas

§ 72

lg-s 2 nimetatud ehitisele anda kasutusluba selle taotlemisel sama paragrahvi lõike 3 alusel või

3. peatükis sätestatu alusel. See tähendab, et kui taotletakse kasutusluba

§ 72

lg 3 alusel ja on täidetud selleks seadusega sätestatud nõuded, ei ole vastustajal õigust kaalutleda, kas nõuda antud juhul kasutusloa taotlemist

§ 33või § 72 lg 3 alusel.

5 29. Kompleksi kuulunud Tuukri 21 garaaži kohta väitis vastustaja, et

§ 72

lg 3 kohaselt võib ehitise omanik taotleda kasutusluba asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisele ning et kaebaja tõestas kohtumenetluse käigus piisavalt, et tal see õigus on ning vastustaja leidis, et puudub takistus kasutusloa väljastamiseks Tuukri 21 garaažile. Taotledes kasutusloa väljastamist Kuurile, esitas kaebaja vastustajale analoogsed dokumendid Kuuri kohta. Sellegipoolest vastustaja keeldus Kuurile kasutusloa väljastamisest, millega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii Tuukri 21 garaaži kui ka Kuuri puhul on kaebaja arvates tegemist ühesuguste asjaoludega. Seetõttu tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt väljastada

§ 72lg 3 alusel kasutusluba ka Kuurile.

30. Kuurile kasutusloa väljastamisest keeldumisega rikub vastustaja kaebaja õigust, mis tuleneb

§ 72lg 3.

31. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Kasutusloa väljastamisest keeldumise aluste ammendav loetelu on esitatud

§-s

  1. Nimetatud paragrahvis ei ole nimetatud aluseid, millele viitab Amet oma kirjas nr 1/3-1/3843 16.03.2006, millega keelduti Kuurile kasutusloa väljastamisest.
  2. Kuurile kasutusloa väljastamine on vajalik selle kandmiseks ehitisregistrisse, samuti Kuuri juurde kuuluva maatüki erastamiseks või sellele hoonestusõiguse seadmiseks. Kasutusloa väljastamisega Kuurile taastuks õiglane olukord, mis teeks võimalikuks Kompleksi kõiki hooneid hõlmava krundi moodustamise. Sellega heastaks vastustaja oma varasema valearvestuse, mille kohaselt esialgu arvati, et planeeritav teede-ehitus ei võimalda erastatava krundi moodustamist selliselt, et hõlmatud oleks kogu Kompleks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  3. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.
  4. Eesti Vabariigi Valitsuse
  5. novembri 1993 määruse nr 362 alusel asutati riikliku aktsiaseltsi Emerek vara baasil ning Hollandi firma Grid International Holding B.V. osalusel aktsiaselts Grid-Emerek ning pandi Majandusministeeriumile Eesti Vabariigi poolse asutaja õigused ja kohustused. Majandusministeeriumi asekantsler T.Rubeni poolt kinnitatud akti alusel anti
  6. veebruaril 1994 RAS Emerek varad, sealhulgas hoonetekompleks asukohaga Tuukri 19a üle AS-i Grid-Emerek bilanssi.
  8. septembril 2005 esitas kaebaja Ametile taotluse Kuurile, endise aadressiga Tuukri 19a Tallinn, kasutusloa väljastamiseks.
  10. detsembril 2005 pöördus Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole (kiri nr 3-4/05/5281), paludes ministeeriumi seisukohta küsimuses, kas MKM-i poolt asutatud aktsiaseltsi Grid-Emerek, mis loeti registreerimise hetkest riikliku aktsiaseltsi Emerek õigusjärglaseks varaliste õiguste ja kohustuste osas, bilanssi ehitusloata püstitatud ehitise üleandmist riikliku aktsiaseltsi poolt, saab lugeda omandireformi aluste seaduse või sellest tulenevate õigusaktide alusel üle antud ehitiseks.
  11. MKM asus oma
  12. jaanuari 2006 kirjas nr 9-2/05/16128 seisukohale, et kuna akt RAS Emerek varade üleandmisest AS-ile Grid-Emerek koostati
  13. veebruaril 1994, kuid AÕSRakS § 13 lg 6 ja § 14 lg 1 redaktsioon, milles käsitletakse vara üleandmist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel, jõustus
  14. detsembril 1994, s.o. ligikaudu 10 kuud pärast üleandmise akti koostamist, saab hinnangu, kas Tuukri 19a ehitiste üleandmist saab lugeda toimunuks omandireformi aluste seaduse ja sellest 6 tulenevate õigusaktide alusel, anda kohus.
  16. märtsi 2006 kirjaga nr 1/3-1/3843 keeldus Amet kõnealusele Kuurile kasutusloa väljastamisest, kuna ei loetud tõendatuks Tuukri 19a ehitiste kompleksi kuulunud Kuuri üleandmist omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel, samuti ei ole Kuuri osas tegemist ehitisega, milles tegutsemiseks oleks kohalik omavalitsus välja andnud kauplemislube või avalik võim muul viisil ehitist tunnustanud.
  17. Vastustaja ei vaidle vastu kaebuse esitaja väitele, et
  18. veebruaril 1994 AS-i GridEmerek bilanssi üle antud RAS Emerek varade, sealhulgas hoonetekompleksi, asukohaga Tuukri 19a Tallinn, koosseisus oli ka kõnealune Kuur.
  19. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, et AÕSRakS § 14 lg 1 redaktsioon jõustus pärast
  20. veebruari 1994 varade üleandmise akti koostamist. Akti koostamise hetkel kehtis AÕSRakS § 14 lg 1 sõnastuses - seadusliku maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse paragrahvi 16 kohaselt maa oluline osa. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadusega (jõustus 29.12.2004) muudeti AÕSRakS § 14 lg 1, lisades lõikele teise lause - maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 13 sätteid. Seega varade üleandmise hetkel neile õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kohaldatavaid sätteid kohaldada ei saanud. Tegu oli õigusliku aluseta püstitatud ehitisega.

§ 72

lõike 2 ja 3 kohaselt võib enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel (s.t. ehitusloa ja maakasutusõigusega) ehitatud ehitise omanik taotleda ehitisele kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kõnealuse Kuuri puhul on aga tegemist õigusliku aluseta ehitisega, kuna puudub ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba.

  1. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Tuukri 19a kompleksi kuulunud garaaži osas tuvastati kohtumenetluses, et nimetatud ehitist kasutati kummiremondi töökojana ning Tallinna Kesklinna Valitsus oli töökoja üürnikule OÜ-le Bams väljastanud ehitises tegutsemiseks kauplemisload, mida saab hinnata ehitise seaduslikkuse tunnustamisena avaliku võimu poolt. Oma otsuses tugines ringkonnakohus Riigikohtu Halduskolleegiumi
  2. novembri 2004 otsuses haldusasjas nr 3-31-43-04 toodud seisukohale, et: „Müügipaviljon-kioski kasutamine kaubandustegevuseks aastakümnete vältel avaliku võimu teadmisel tähendab seda, et avalik võim on tunnustanud müügipaviljon-kioski olemasolu seaduslikkust ja nimetatud ehitist ei ole võimalik ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele pidada ebaseaduslikuks…”. Kõnealuse Kuuri osas ei ole tegemist ehitisega, milles tegutsemiseks oleks kohalik omavalitsus välja andnud kauplemislube või avalik võim muul viisil ehitist tunnustanud, mistõttu ei saa Tuukri 19a garaaži ja Kuuri õiguslikku staatust samaväärseks lugeda. Kaebuse esitaja poolt välja toodud väide, et Kuur on olnud aastakümneid Torgmortransi ja RAS-i Emerek taaraladu ja kaebaja laoruum, ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud. Samas ei tähenda asjaolu, et avalik võim ei ole teinud ettekirjutust õigusliku aluseta ehitise lammutamiseks, et sellisele ehitisele saab tingimata õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kohaldatavaid sätteid kohaldada. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja keeldunud kaebuse esitajale kasutusluba väljastamast. Vastustaja leiab, et tegu ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, mistõttu ei ole täidetud

§ 72lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimusi kasutusloa andmiseks.

7 KOHTU SEISUKOHT 42. Vastavalt

§ 72

lg-le 2 võib enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele ja lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu.

  1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Vabariigi Valitsuse
  2. novembri 1993 määruse nr 362 alusel asutati RAS Emerek vara baasil ning Hollandi firma Grid International Holding B.V. osalusel aktsiaselts Grid-Emerek ning Majandusministeeriumi asekantsleri T.Rubeni poolt kinnitatud
  3. veebruari 1994 aktiga anti RAS Emerek varad, sealhulgas Kompleks asukohaga Tuukri 19a, üle AS-ile Grid-Emerek. Seega on Eesti riik läbi Vabariigi Valitsuse ja Majandusministeeriumi andnud eraõigusliku aktsiaseltsi Grid-Emerek omandisse riikliku aktsiaseltsi Emerek varade hulgas ka Kompleksi asukohaga Tuukri 19a.
  4. Vastustaja ei vaidle vastu ka kaebuse esitaja väitele, et
  5. veebruari 1994 aktiga AS-i Grid-Emerek bilanssi antud Kompleksi koosseisus oli vaidlusalune Kuur. Samuti ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja omandiõigust sellele Kuurile.
  6. Kuna planeerimis- ja ehitusseadus jõustus 22.juulil 1995, pidid
  7. veebruaril 1994 AS-i Grid-Emerek bilanssi antud Kompleksi kuulunud hooned olema ehitatud enne planeerimisja ehitusseaduse jõustumist.
  8. Vaidlust ei ole käesolevas haldusasjas ka selles, et kõnealune Kuur on ehitusloata püstitatud. Majandusministeeriumi akti koostamise ajal
  9. veebruaril 1994 kehtis AÕSRakS § 14 lg 1 sõnastuses, et seadusliku maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, on asjaõigusseaduse paragrahvi 16 kohaselt maa oluline osa.
  10. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2004 kohtuotsuses nr 3-3-1-43-04 on leitud, et asjaolusid arvestades võib ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti asendada ka avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt tunnistatakse valminud ehitis nõuetele vastavaks ning lubatakse ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Käesoleval juhul on avalik võim Majandusministeeriumi näol
  11. veebruaril 1994 Kuuri kaebaja omandisse andes tunnustanud Kuuri olemasolu seaduslikkust. Avalik võim on sellise tunnustamisega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRakS § 14 lg 1 tähenduses. Seega ei ole nimetatud ehitist võimalik ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni puudumisele pidada ebaseaduslikuks. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vaidlusalust Kuuri tuleb käsitleda õiguslikul alusel ehitatud ehitisena AÕSRakS § 13 tähenduses.
  12. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Grid-Emerek OÜ-l oli mõistlik eeldada, et avalik võim tegutseb koordineeritult ja tagab Grid-Emerek OÜ õiguste kaitse. Grid-Emerek OÜ-l võis tekkida õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttest veendumus, et kui avalik võim Kuuri tema omandisse andes ja kuuri kasutamist aastakümneid võimaldades on tunnustanud Kuuri olemasolu seaduslikkust, siis ei saa avalik võim Grid-Emerek OÜ-lt sõnamurdlikult nõuda selle Kuuri kui õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist

§ 40

lg 2 alusel vaid Grid-Emerek OÜ võib kasutada seda Kuuri vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele ja taotleda

§ 72lg 3 alusel ehitisele kasutusluba.

  1. Arvestades, et vaidlusaluse Kuuri näol ei ole tegemist õigusliku aluseta püstitatud 8 ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses, on vastustaja Tallinnas Tuukri 19b asuvale Kuurile kasutusloa andmisest keeldumisel alusetult leidnud, et ei ole tõendatud Tuukri 19a ehitiste kompleksi kuulunud Kuuri üleandmine omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Sellise nõude on vastustaja tuletanud alates 29.12.1994 kehtivast AÕSRakS § 14 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse AÕSRakS §-i 13 sätteid. Samas on vastustaja kohtule esitatud kirjalikus seletuses vastuolus eeltoodud nõudega leidnud, et kaebaja suhtes nimetatud sätte alates 29.12.2004 kehtiv redaktsioon ei kohaldu, kuna kaebajale anti RAS Emerek varad üle aktiga, mis on Majandusministeeriumi asekantsleri T.Rubeni poolt kinnitatud
  2. veebruaril
  3. Kohus märgib siinjuures, et Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus jõustus 20.06.1991 ja selle seaduse § 3 lg 2 p 2 sätestas RAS Emerek varade AS-i Grid-Emerek bilanssi andmise ajal 18.veebruaril 1994, et omandireformi käigus muudetakse vara omandireformi selliselt, et riigi omanduses olev või munitsipaalomandusse antud vara antakse tasu eest või tasuta eraomandusse, mis tähendab vara erastamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt antakse vara üle Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses ning muudes Eesti Vabariigi normatiivaktides sätestatud tingimustel ja korras. 24.07.1993 jõustunud erastamisseaduse kuni 21.07.1994 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 kohaselt on erastamise objektiks 1) riigi- või munitsipaalomandis oleva ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara; 2) riigi- või munitsipaalomandis oleva ettevõtte aktsiad või osatähed (edaspidi aktsiad); kaasomandis oleva ettevõtte riigi- või munitsipaalomandis olevad aktsiad või osatähed (edaspidi aktsiad). Eeltoodut arvestades oli RAS Emerek vara eraõiguslikule aktsiaseltsile Grid-Emerek üleandmise aluseks omandireformi aluste seadus ja sellest tulenevad õigusaktid.
  4. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on
  5. veebruari 1994 aktiga AS-i Grid-Emerek bilanssi antud Kuuriga samasse Kompleksi kuulunud Tuukri 21 garaaži osas vastustaja
  6. juuli 2003 kirjas nr 1-13/03/1752 leidnud, et puudub takistus Tuukri 19A garaažile

§ 72lg 3 alusel kasutusloa väljastamiseks (tl 13).

Kaebusest nähtuvalt on garaažile Tuukri 21 väljastatud kasutusluba. Seega ei ole vastustajal sel ajal tõusetunud küsimust Tuukri 19a Kompleksi kuuluvate hoonete kaebajale üle andmisest omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. Eeltoodut arvestades nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja on käsitlenud ühesuguseid asjaolusid ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt.

  1. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja õigusvastaselt keeldunud kaebajale 16.03.2006 kirjaga Tuukri 19b aadressil asuvale Kuurile kasutusloa andmisest.
  2. Seega, kuna vaidlusalune Kuur on enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitis, on kaebajal

§ 72

lg 3 alusel õigus taotleda Kuurile kasutusluba, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kaebaja ongi seda teinud ja esitanud 14. septembril 2005 Ametile taotluse Kuurile, endise aadressiga Tuukri 19a Tallinn, kasutusloa väljastamiseks. Taotlusele on lisatud

§ 72

lg-s 3 nõutud ehitise mõõdistusprojekt ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. (tl 31-47). 53. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuses taotluse kohustada vastustajat

§ 72

lg 3 alusel väljastama kaebajale Tuukri 19b Kuurile kasutusluba.

§ 32

lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

§ 72

lg 3 alusel kasutusloa taotlemisel sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele ei pea kohalik omavalitsus

§ 72

lõikes 2 9 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. Nimetatud säte ei välista kohtu hinnangul kontrolli selle üle, kas ehitist võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohtu sellist arvamust kinnitab osutatud

§ 72

lg 3 esimene lause, mis sätestab, et ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja kasutusloa taotluses seda kontrollinud.

§ 1

lg 3 kohaselt kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja kasutusloa taotluse menetlemisel teinud midagi muud peale 14.detsembril 2005 pöördumise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seisukoha saamiseks küsimuses, kas AS-i Grid-Emerek bilanssi ehitusloata püstitatud ehitise üleandmist riikliku aktsiaseltsi poolt saab lugeda ehitise üleandmiseks omandireformi aluste seaduse või sellest tulenevate õigusaktide alusel. Kasutusloa väljastamine on kaalutlusõiguslik otsus. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 4 kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda.

§ 72

lg-st 3 tuleneb sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud ehitise omanikule õigus taotleda kasutusluba. Sellest sättest ei tulene aga kohalikule omavalitsusele kohustust kasutusluba väljastada.

§ 34

lg 1 sätestab neljateistkümnes punktis kasutusloa väljastamisest keeldumise alused, millest mitte kõigi aluste kohaldamine ei ole

§ 72lg-st 3 tulenevalt välistatud.

Kaebuse esitaja on kaebuses õigesti leidnud, et käesoleval juhul on kaebaja Kuurile keeldutud kasutusloa väljastamisest sellistel põhjustel, milliseid keeldumise alustena ei sätesta

§ 34lg-s 1.

Seega ei ole vastustaja kasutusloa andmisest keeldumisel hinnanud

§ 34lg-s 1 sätestatud asjaolusid ega nende kohaldamist kaalunud. Eeltoodut arvestades ei ole käesoleval juhul tegemist RVast

S § 6 lg-s 5 sätestatud olukorraga, kus juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda, mistõttu kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust kaebaja Kuurile kasutusloa väljastamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta. Seega kuulub kaebus kohustamisnõude osas rahuldamisele osaliselt. Kuna kohus on leidnud, et vastustaja on 16.03.2006 kirjaga nr. 1/3-1/3843 õigusvastaselt keeldunud kaebajale Tuukri 19b aadressil asuvale Kuurile kasutusloa andmisest, teeb kohus vastustajale ettekirjutuse kaebaja kasutusloa taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Aili Maasik Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.