2-06-28000/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. jaanuar 2007 a. Raplas koht Tsiviilasja number 2-06-28000 Hagi ese Menetlusosalised Vanema õiguste äravõtmise nõue Hageja: Rv Esindajad: VV ja S L Kostjad: H K, elukoht teadmata, reg.elukoht: xxx JK Kohtuistungi toimumise aeg 22.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada Ära võtta vanema õigused H Klt ja J Klt O K, sünd registreeritud xxx Rapla Maavalitsuses, sünniakt nr. xxx) suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-06-28000 kannavad solidaarselt kostjad H K ja JK. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2 Asjaolud ja hageja nõue H K on sünnitanud kolm last. K K (sünd.xxx.) ja MK (sünd. xxx.) suhtes võeti H ja J Klt vanema õigused ära 2001.a. Lapsed kasvavad käesoleval ajal H K õe juures, kellega kostjatel side puudub. xxx. sündis H K poeg O K. Kostjad ei ela koos 2001.a. alates, aga kuna nende abielu on lahutamata, on lapse isana sünniakti kantud J K. Kuigi H K registrijärgne elukoht on xxx, kus asub tema vanematekodu, ei tea lähedased H K tegelikku elukohta. Tallinnas asuva perearsti andmetel käis H K kuni O 6-kuuseks saamiseni regulaarselt arsti vastuvõttudel ja täitis ettekirjutusi. Seejärel külastas ta perearsti alles 2006.a. juunikuus. Käesoleva aasta juulikuus elas H K koos poeg O mõnda aega R Hooldekodus, kus ta sotsiaaltöötaja väidetel lapse eest korralikult ei hoolitsenud. Sama kinnitavad ka H K lähisugulased, kellel H Kga püsivad sidemed puuduvad, kuid kes on H koos O mõnel korral kohanud. Millest H elatub, seda sugulased ei tea. 12.09.2006.a. tõi alkoholijoobes KO O politseisse, kes paigutas lapse T lastekodu varjupaika, kus O tänaseni viibib. K O selgituste kohaselt jätnud H K O kuu aega varem tema hoida, kuid enam lapsele järele ei tulnud. Politsei andmetel on H K viibinud erinevatel aadressidel, mille hulgas on ka intiimteenuseid pakkuv asutus. 27.09.2006.a. tuli H K R vallavalitsusse sooviga O lastekodus külastada. HK selgituste kohaselt elanud ta viimase kuu aega tuttava K V juures xxx talus. Lapse jätnud ta 29.08.2006.a. V O töö juurde. Peale nimetatud kohtumist hagejal H Kga enam kontakti saada ei õnnestunud, kuigi viimast oli informeeritud hagi esitamisest. Ka K V ei teadnud H K elukohta, kuid lubas kohtuistungi ajast HKle teatada, peale mida viimane kohtuga ühendust võttis. Kontrollimisel selgus, et kohtule antud aadressil xxx puuduvad elamispinnad. Telefeonivestlusel Tallinna Haabersti linnaosa sotsiaaltöötajaga väitunud H K, et elab nüüd xxx. Nimetatud aadressil asub xxx-korteriga elamu. Ühegi korteri registrijärgsel omanikul ei ole teadaolevaid sidemeid H Kga, küll aga on teada, et ühes korteris tegutsevat intiimteenuseid osutav asutus. H K ei ole hagejaga ühendust võtnud, kuigi lubas kohtule, et teeb seda. Samuti ei ole ta kordagi külastanud O. H K poolt antud kontakttelefon jaanuarikuust alates enam ei vasta. Samuti on ta katkestanud sidemed K Vga, kellelt HK oli detsembrikuus raha välja petnud. Hageja on seisukohal, et H Klt tuleb ära võtta vanema õigused poeg O suhtes, kuna tal puuduvad lapse kasvatamaiseks vajalikud isikuomadused. H K on korduvalt jätnud lapse hooldamata ja hooletusse, tal puudub kohusetunne ja igasugune vastutus oma tegude eest. Otsusega viivitamine ei ole lapse huvides, kes juba mitmeid kuid on pidanud viibima varjupaigas. Kuna O puhul on tegemist terve väikelapsega, on talle võimalik üsna kiiresti leida uus pere. Hagejale teadaolevalt ei ole J K O isa. Kuna viimane ei ole sünniakti vastavat kannet vaidlustanud, tuleb ka temalt vanema õigused ära võtta. J Kl on uus perekond ja H K ning Oga tal mingeid sidemeid olnud ei ole. Kostjate seisukohad H K kohtuistungile ilmunud ei ole ega ole teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Kohtuistungi toimumise aeg teatati HKle telefonivestlusel, kui viimane soovis haiguse tõttu edasi lükata xxx a. määratud kohtuistungit, kuhu teda oli kutsutud Ametlikes Teadaannetes ilmunud kuulutustega. Kohtu poolt nõutud artitõendit H K esitanud ei ole. Tema poolt kohtule antud elukohast xxx H K ühtegi kutset vastu võtnud ei ole, samuti ei vasta tema poolt antud kontakttelefon. Kohtumenetluse ajal ei ole H K kordagi ühendust võtnud hagejaga, kuigi lubas kohtule seda teha. Samuti ei ole ta 3 käinud T lastekodu varjupaigas O külastamas. Kostja J K hagile vastu ei vaidle, kuna ei ole O K bioloogiline isa. H Kga läksid nad lahku 2000.a. lõpupoole, siis kui poeg M K oli kaheaastane. H läks linna ja tagasi enam ei tulnudki. Kostja kolis koos lastega xxx oma vanemate juurde, aga kuna hakkas jooma, viis H õde lapsed oma juurde. Kostja ei ole oma lapsi H õe juures külastanud, kuna suhted H sugulastega ei ole kõige paremad. 2003.a. alates on kostjal uus perekond, kus kasvab üks laps. H Kga on kostja mõned korrad kohtunud, eesmärgiga abielu lahutada. Lahutada ei ole õnnestunud, kuna H K on kokkulepitud ajal tulemata jätnud. Asjaolu, et H K xxx a. sündinud laps on tema nime peal, tuli kostjale üllatusena. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PS § 54 lg.1 p.1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ilma mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et H K on oma poja O K suhtes üles näidanud kuritahtlikku hoolimatust, jättes ta hooldamata, hooletusse ning lõpuks lihtsalt võõraste inimeste juurde maha. H K puudub elukoht. Aastaid ei ole ta omanud ametlikku töökohta. Eesmärgiga asja arutamine edasi lükata, andis H K kohtule valeandmeid oma elukoha kohta, eksitades selliselt nii kohut kui sotsiaaltöötajaid. HK käitumine kohtumenetluse vältel on näidanud, et tal puudub soov ja tahtmine O kasvatada. Nõustuda tuleb hagejaga ka selles osas, et isikuomadustest tingitult on H K ilmselt võimetu vanema kohustusi täitma, kuna tal puudub elementaarne kohuse-ja vastutustunne. Jätta last sellise ema mõjusfääri on kohtu hinnangul ohtlik. J K ei ole O bioloogiline isa ja on sünniakti isana kantud vaid abielulise suhte tõttu H K, mistõttu ei ole ta täitnud vanema kohustusi O suhtes ega kavatse neid täita ka tulevikus. Seega tuleb ka temal ära võtta vanema õigused O K suhtes. Kohtunik: Anne Randjärv