← Eesti

2-07-1988/3

Obsah (5)§ 468§ 142§ 407§ 162§ 174

2-07-1988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märtsil 2007.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja numbe

§ 468lg 3).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista AMult riigituludesse riigilõiv 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr mõlemal juhul 2900072369). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud isiklikult ning eelmenetluses antud vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole vastanud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kostjalt oli hageja ülalpidamiseks Järva Maakohtu 21.juuni 1996.a. otsusega välja mõistetud igakuuliselt elatis 250.00 krooni kuni hageja täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on hageja saanud küll täisealiseks, kuid jätkab õpinguid kutseõppeasutuses Pärnu Kutsehariduskeskuses. Kuna õpingutega ja elamisega kaasnevad kulutused ning kostja ei ole hagejat toetanud, palub hageja välja mõista kostjalt elatis 1800.00 krooni kuus tagasiulatuvalt 01.veebruarist 2006.a. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma last, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. PkS § 63 ja § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise lapsele arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PkS § 70 lg-st 2 tuleneb ka hageja õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Nõutud elatis vastab lapse vajadustele PkS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise miinimummääras.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t.

kostja. Menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud ning mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468

lg 3 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.