← Eesti

3-06-148/9

3-06-148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2007, Tallinn Haldus

§ 23

lg 3 kohaselt antakse ehitusluba ehitusloa taotlejale, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel. Seega võib * ehitises ehitustööde teostamiseks ehitusluba taotleda ka kaebuse esitaja.

§ 19

lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused.

§ 23

lg 2 p 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada nõuetekohane ehitusprojekt.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, sh projekteerimistingimustele. Seega võtab projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine kaebuse esitajalt võimaluse taotleda ja saada ehitusluba * hoones ehitustööde tegemiseks. Seega võib projekteerimistingimuste väljastamisest õigusvastane keeldumine rikkuda KÜ * õigust taotleda ehitusluba enda KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärkide realiseerimiseks. III 8

(12)3-06-148
  1. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt, sh soodustava haldusakti andmisest keeldumine, olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
  2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas, millega projekteerimistingimustest keeldumine teatavaks tehti, ei ole viidatud selle keeldumise õiguslikule alusele. Ainuüksi see ei saa aga tingida haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus akti andmiseks esines.

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg 2 kohaselt koostab ja väljastab detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel projekteerimistingimused asjast huvitatud isiku taotlusel Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Seadus ning Tallinna ehitusmäärus ei nimeta aluseid, mil võib projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda. Selliseks aluseks võib olla juhtum, kus projekteerimistingimused ei ole ehitusprojekti koostamise aluseks. 13.

§ 19

lg 1 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Sellest ja Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg-st 2 võib järeldada, et selliseks juhtumiks on olukord, kus ehitusprojekti koostamise kohustuslikuks aluseks on detailplaneering.

  1. Detailplaneeringu kohustuslikkust reguleerib planeerimisseadus (PlanS). PlanS § 3 lg 2 määrab alad ja juhud, kus ja millal on detailplaneering projekteerimise ja ehitamise eeltingimusena kohustuslik. Sealjuures ei pruugi detailplaneeringukohustusega alal kõikidel ehitamise ja projekteerimise juhtudel detailplaneeringu koostamine kohustuslik olla. Viidatud lõike kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ning lõike p 2 kohaselt nõutav olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise alusena. Käesoleval juhul taotleti projekteerimistingimusi PlanS §-s 3 nimetatud alal olemasoleva hoone laiendamiseks ning vaidlust ei ole selles, et kavandatava juurdeehituse protsent ei olnud suurem kui
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projekteerimistingimuste taotluses kirjeldatud ehitusprojekti koostamiseks ei olnud PlanS § 3 lg 2 p 2 kohaselt nõutav detailplaneeringu olemasolu. Seega oli tegemist küll alaga, millele laieneb detailplaneeringu kohustuslikkus, kuid mitte juhtumiga, mil kehtiva detailplaneeringu olemasolu on nõutav ehitusprojekti koostamiseks ja selle järgi ehitamiseks. Seega ei olnud projekteerimistingimuste väljastamine seaduse ja ehitusmääruse kohaselt välistatud.
  3. Seega oli projekteerimistingimuste väljastamine

§ 19

lg 3 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg 2 alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt langetatav kaalutlusotsus. Eeskätt väljendub selline kaalutlusruum projekteerimistingimuste sisu 9

(12)3-06-148 kindlaksmääramises. Ainuüksi asjaolu, et amet ei nõustu projekteerimistingimuste määramisega sellise sisuga, nagu soovib taotleja, ei anna alust projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks, sest

§ 19

lg 3 ja ehitusmääruse § 29 lg 2 kohaselt ameti ülesandeks nõuetekohaste projekteerimistingimuste kindlaksmääramine ja koostamine, mitte taotleja esitatud projekteerimistingimuste kinnitamine. Ringkonnakohus möönab siiski, et kuna viidatud normide kohaselt määratakse projekteerimistingimused esitatud taotluse alusel, on ametil õigus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest juhul, kui ameti poolt võimalikuks peetavad projekteerimistingimused ei vasta ilmselt taotleja eesmärgile. Amet märgib, et on elamu korrashoiuks valmis väljastama projekteerimistingimused elamu olemasolevas mahus, kui seda taotletakse (tl 30). Pole kahtlust, et taotleja ei soovinud selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis ei võimalda hoonele lisakorruse ehitamist.

  1. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Seega peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (vt Riigikohtu otsus nr 3-31-62-02 p 11) ning kaalutlusotsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu (sama lahend, p 12). Projekteerimistingimuste osas on kohtupraktika rõhutanud, et nende kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni ning vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Neid haldusakti põhjendamise nõudeid ei ole käesoleval juhul järgitud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas on üksnes märgitud, et projekteerimistingimusi ei väljastata, „kuna antud asukohas linnaehituslikku perspektiivi silmas pidades pole otstarbekas antud hoonele pealeehitust teha“. Kirjas ei ole selgitatud, milline on „linnaehituslik perspektiiv“, mida otsuse langetamisel silmas peeti, ning mille poolest on hoonele pealeehituse tegemine vastuolus selle perspektiiviga. Selliste põhjenduste esitamine selles kirjas oleks olnud otsuse kontrollitavuse tagamiseks vajalik. Kuigi haldusakti adressaadil või kohtul ei ole õigust asendada ameti seisukohti soovitavate linnaehituslike eesmärkide osas enda eelistustega, on sellises küsimustes üksikasjalikumate põhjenduste esitamine vajalik veendumaks, et otsust ei langetatud meelevaldselt.
  2. Ulatusliku kaalutlusruumi korral otsuse langetamisel on asja õige lahendamise tagamise seisukohast eriti tähtsal kohal ka menetluse läbiviimise nõuete järgimine. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. See on vajalik, tagamaks, et asja lahendamisel arvestatakse nende isikute huvidega, keda otsus puudutab. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et projekteerimistingimuste väljastamise taotlejale, kes kaebaja väitel esindas viimase huve projekteerimistingimuste taotlemisel, oleks antud enne projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist võimalus tutvuda ameti 10

(12)3-06-148 kaalutlustega, mis kallutasid projekteerimistingimuste väljastamisest keelduma, ning esitama nende kaalutluste suhtes seisukohti ja vastuväiteid. Sellise nõude järgimine oleks võimaldanud arvestada ka kaebuse esitaja ja tema liikmete, vaidlusaluse hoone omanike, huvidega otsuse langetamisel. Meetme proportsionaalsuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid (vt Riigikohtu 06.03.2002 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-02 p 15). 18. Põhjendused, mis projekteerimistingimuste väljastamise taotlus jäi rahuldamata, on vastustaja esitanud vastuses (lk 4 ja 5) halduskohtule esitatud kaebusele ning need seisnevad järgnevates väidetes. Praktiliselt kõik antud krunti ümbritsevad krundid on hõlmatud erinevates menetlusstaadiumis olevate detailplaneeringutega ning peaaegu kõik kõrvalkrundid on hoonestatud 4-korruseliste ja kõrgemate väärikate kivimajadega. Peale detailplaneeringute realiseerimist jääks kõnealune hoone lähipiirkonnas praktiliselt ainsaks puitelamuks. Seega on linnaehituslik perspektiiv * kinnistul krundi hoonestamine sobiva, kaasaegses arhitektuurilises võtmes lahendatud hoonega. Linnaehituslikult pole põhjendatud * elamule kolmanda korruse pealeehitamine, kuna hoone selline arhitektuuriline lahendus ei taga perspektiivis lähiala olemasoleva ja planeeritava hoonestusega ühtse linnaehitusliku terviku moodustamist ning ei võimalda realiseerida linnaruumilisi arenguid, mida Tallinna linn soovib selles piirkonnas näha. Pealeehituse rajamine lükkaks veelgi pikemaks perioodiks edasi olemasoleva hoonestuse asendumise linnaehituslikult ning arhitektuurselt lahenduselt sobivamate ehitusmahtudega. Pole põhjendatud suuremate investeeringute tegemine elamusse, mille püsimajäämine tulevikus on kaheldav, samas ei põhjusta kolmanda korruse pealeehitamata jätmine kaebajale otsest kahju. Pole välistatud, et eeltoodud kaalutlused võivad nõuetekohaselt läbiviidud haldusmenetluse korral kaasa tuua samasisulise lõppotsuse. Kuid käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus selles ka olla veendunud. Need põhjendused kajastavad kaalutlusi, mis räägivad taotletud sisuga projekteerimistingimuste väljastamise vastu, kuid, kui ka eeldada, et esiletoodud kaalutlustest vaidlustatud otsuse langetamisel tegelikult ka lähtuti, ei kajasta need põhjendused siiski asjas tähtsust omavate vastandlike huvide tegelikku kaalumist. Kuna haldusmenetluses ei võimaldatud kaebuse esitajal oma huve esile tuua, ei põhine veenvatel selgitustel ka üldsõnaline järeldus, et „kolmanda korruse pealeehitamata jätmine ei põhjusta kaebajale otsest kahju“. Otsus on KÜ * ja tema liikmete suhtes vaieldamatult koormava iseloomuga. Hoone rekonstrueerimisel olemasolevas mahus ei saa korteriühistu kaasata rekonstrueerimistööde tegemisele juurdeehitatavate ruumide võõrandamisega saadavaid täiendavaid sissetulekuid. See võib oluliselt raskendada hoone säilitamiseks vajalike rekonstrueerimistööde tegemist. Korteriühistu liikmete ühiste huvide realiseerimiseks toimuv ehitustegevus, mille läbiviimist rahastatakse kinnistu mõtteliste osade võõrandamise kaudu, on ehitisele juurdeehituse püstitamise kõrval võimalik ka sel viisil, et ehitis asendatakse kaasaegse oluliselt suurema mahuga uusehitisega. Kuid sellise ettevõtmise teostamine on taotletud projekteerimistingimuste alusel realiseerida soovituga võrreldes kaebuse esitaja jaoks ilmselt oluliselt keerukam ning pole välistatud, et ka kulukam. Seega tuleb otsuse langetamisel välja selgitada ja arvestada ka huvide ja asjaoludega, mis kõnelevad olemasoleva ehitise laiendamise kasuks. IV 11
(12)3-06-148
  1. Eeltoodud põhjusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega tühistatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsus, millega keelduti rahuldamast R OÜ 06.12.2005 esitatud taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks Tallinnas aadressil * asuvale hoonele kolmanda korruse pealeehitamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tuleb teha ettekirjutus taotluse uueks lahendamiseks.
  2. HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 kohaselt tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt välja mõista ka kaebuse esitaja esimeses astmes ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Halduskohtule esitatud taotluses menetluskulude väljamõistmiseks taotles kaebuse esitaja kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 18 585 krooni. Ringkonnakohtus esitas kaebuse esitaja taotluse kantud õigusabikulude summas 15 930 krooni väljamõistmiseks. Õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks käesolevas haldusasjas hindab ringkonnakohus kogusummas 22 000 krooni. Õigusabikulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel arvestab ringkonnakohus seda, et vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsus tühistati selle motiveerimatuse tõttu ning kohtumenetluses ei toimunud vaidlust vaidlustatud otsuse sisuliste põhjenduste õigsuse hindamise seisukohalt. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.