← Eesti

3-06-2513/12

Obsah (7)§ 122§ 11§ 4§ 32§ 12§ 14§ 121

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2513 Haldusasi U.P kaebus T

§ 122

lõikest 5 ja § 741 lõikest 1 edasi kaevata osas, millega jäeti muutmata halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (resolutsiooni p 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 1.veebruari 1999 otsusega nr 10489 loeti X tn 41, 43, 45 (endisel kinnistul nr xxxx) asunud hooned ja krunt omandireformi objektiks ning omandireformi õigustatud subjektiks selle vara suhtes tunnistati R.H.F.H. Tallinna Linnavalitsuse 31.jaanuari 2001 korraldusega nr 249-k tagastati Tallinnas, X tn 41 ja 45 endisel kinnistul nr xxxx asuvatest elamutest 64/100 m. o. ning X tn 43 endisel kinnistul nr xxxx asuvast elamust 65/100 m. o. ja pesuköök R. H. F. R. x tn 41 ja 45 asuvatest elamutest 36/100 m. o. ning X tn 43 asuvast elamust 35/100 m. o. jäeti tagastamata põhjendusega, et elamud on säilinud endisel individualiseeritaval kujul osaliselt, ning alustati hoonete mõttelise osa kompenseerimise menetlust (Tallinna Ringkonnakohtu 19.mai 2006 otsus haldusasjas nr 3-03-3, millele esitatud U.Pi kassatsioonkaebus jäeti Riigikohtu 1.septembri 2006 määrusega nr 7-1-3-278-06 menetlusse võtmata). Tallinna Kesklinna Valitsuse 20.novembri 2006 aktiga anti X tn 41 asuva hoone 64/100 suurune mõtteline osa üle R. H. F. R.
  2. U.P esitas 27.detsembril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu – X tn 41 asuva hoone 64/100 m. o. üleandmise – õigusvastaseks tunnistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse väited: Kaebaja kasutab X tn 41 korterit 2 üürilepingu alusel. Hoone mõttelise osa üleandmine on õigusvastane, sest Tallinna Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-251/2003 U. P kaebuses Tallinna Linnavalitsuse toimingute ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 16.septembri 2002 protokollilise otsuse p 2.2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Linnakomisjoni otsus puudutab X tn 41 asuva elamu tagastamist. Tallinna Linnavalitsuse taotlusel peatas Tallinna Halduskohus 15.jaanuari 2003 määrusega asja menetluse, Tallinna Ringkonnakohtu 5.märtsi 2003 määrusega jäeti halduskohtu määrus jõusse ning Riigikohtu 30.aprilli 2003 määrusega nr 3-7-2-3-119 jäeti U. P kaebus menetlusse võtmata. Kaebaja hinnangul ei saa enne viidatud haldusasjas kohtulahendi jõustumist ja tagastamisvaidluse lõppemist hooneosa tagastada. Kuna hoone tagastamine enne menetluse lõppemist muudaks kohtuotsuse täitmise võimatuks, taotleb kaebaja oma õiguste esialgseks kaitseks X tn 41 elamu üleandmise menetluse peatamist kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  3. Tallinna Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusega tagastati kaebus

§ 11lg 4 alusel ning esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata.

Kohtu põhjendused: 1)

§ 4

lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Tallinna Linnavalitsuse 31.jaanuari 2001 korraldusega nr 249-k tagastati muuhulgas X tn 41 asuvast elamust 64/100 m. o. R. H. F. R. ORAS § 17 lg 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5.veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (Kord) p 38 kohaselt korraldavad õigustatud subjektidele vara tagastamist 2

(7)3-06-2513 linnavalitsused. Korra p 39 näeb ette, et vastavalt ORAS § 12 lõikele 1 on isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kohustatud tagastama selle õigustatud subjektile, kui ORAS-st ei tulene teisiti. Vara tagastamise aluseks on kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus vara tagastamise kohta. Linnavalitsus on kohustatud korraldama vara üleandmise õigustatud subjektidele kolme kuu jooksul korralduse vastuvõtmisest arvates. Korra p 41 kohaselt vormistatakse vara üleandmine üldjuhul vara üleandmise aktiga. Vara üleandmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek, ei ole haldusakt ega toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Halduskohtupidamise korras on võimalik vaidlustada korraldust vara tagastamise kohta, mis on vara üleandmise akti õiguslikuks aluseks. Seda võimalust on kaebaja kasutanud, vaidlustades haldusasjas nr 3-03-3 linnavalitsuse korralduse. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 19.mai 2006 otsusega, et nimetatud haldusakt on õiguspärane. Kohtuotsus on jõustunud. Kaebus tuleb tagastada, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Hoone mõttelise osa üleandmisega R. H. F. R tekkis viimasel omandiõigus nimetatud varale. Vaidlused omandiõiguse üle kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras üldkohtus. 2) Esialgse õiguskaitse taotlus on arusaamatu, kuna pole selge, millist üleandmise menetlust kaebaja silmas peab. Vara üleandmine on lõpuleviidud toiming, mis on vormistatud vara üleandmise aktiga. Kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei analüüsi kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusega seotud asjaolusid pikemalt, vaid jätab taotluse rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 17.jaanuari 2007 määrusega jäeti U. P määruskaebus halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele käiguta ning anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks – vastavalt

§ 32

lõikele 31 apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks. Kohtu põhjendused: Väljastusteatest nähtuvalt sai kaebajat esindav vandeadvokaat määruse kätte 3.jaanuaril

  1. Määruskaebuse esitamise viimane päev oli 15.jaanuar
  2. Määruskaebus on kohtule edastatud 16.jaanuaril 2007, seega tähtaja rikkumisega.
  3. Vastuseks määruskaebuse käiguta jätmise määrusele taotles kaebaja määruskaebuse tähtaegseks lugemist või alternatiivina tähtaja ennistamist järgmiste põhjendustega. Määruskaebus esitati 15.jaanuaril 2007 elektronkirjaga. 16.jaanuari 2007 hommikul helistati kohtu kantseleist, sest kaaskirjale oli ekslikult lisatud kaebaja teine määruskaebus. Eksitus tekkis seoses failinimede sarnasusega („x“ ja „x“). Pärast telefonikõnet saatis esindaja kohtule viivitamatult õige määruskaebuse. Õige määruskaebus on digitaalallkirjastatud 15.jaanuaril 2007 ning 15.jaanuari 2007 kaaskirjast nähtuvalt oli kaebaja tahe suunatud õige määruskaebuse esitamisele.
  4. Tallinna Halduskohtu 31.jaanuari 2007 määrusega jäeti määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, määruskaebus menetlusse võtmata ja tagastati kaebuse esitajale. Kohtu põhjendused: 1) Tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja ennistamiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Eelkõige tuleb selle all mõelda sündmust, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. 2) Vandeadvokaat oleks pidanud üles näitama suuremat hoolsust õige menetlusdokumendi õigeaegsel esitamisel. Määruskaebuse asemel esitati vale menetlusdokument tähtaja viimasel päeval, so 15.jaanuaril 2007 kell 23.
  5. Õige menetlusdokument esitati järgmisel päeval, so 3

(7)3-06-2513 16.jaanuaril 2007 kell 11.06 pärast tähtaja möödumist. Määruskaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg täitus tegelikult juba 13.jaanuaril, kuid kuna tegemist ei olnud tööpäevaga, oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, so 15.jaanuar. Kasutades teadlikult oma õigust teha menetlustoiming tähtaja viimase päeva lõpus kuni kella 24.00-ni, tulnuks üles näidata vajalikku hoolsust, et menetlustoiming oleks nõuetekohaselt sooritatud, samuti arvestada sellega, et võimaliku eksimuse korral ei ole selle parandamine enam võimalik. Ekslikult vale menetlusdokumendi esitamine kohtule ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1 mõttes.
  1. Tallinna Halduskohtu 13.veebruari 2007 määrusega jäeti U. P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.jaanuari 2007 määruse tühistamiseks rahuldamata ning edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. U.Pi määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 31.jaanuari 2007 määrusele paluti nimetatud määrus tühistada ja võtta määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus karistas kaebajat selle eest, et ta kasutas teadlikult oma õigust teha menetlustoiming tähtaja viimase päeva lõpus. Samuti leidis kohus, et määruskaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg täitus tegelikult 13.jaanuaril
  3. Seega jäeti tähtaeg seadusevastaselt ennistamata ka seetõttu, et kaebuse esitamiseks oli antud juhul aega 10 päeva asemel 12 päeva, mis pidi olema enam kui piisav. Menetlusseadused ei võimalda kohtul nende kaebajate erikohtlemist, kes esitavad kaebuse tähtaja viimase päeva lõpus või kellele jääb kaebuse esitamiseks rohkem kui 10 kalendripäeva. 2) Kohus jättis tähelepanuta ja õigusliku analüüsita väite, et määruskaebus oli digitaalallkirjastatud tähtaegselt. Kohtule saadeti õige menetlusdokument ainuüksi tehnilise vea tõttu. Nimetatud asjaolu tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kaebajaga seotud kohtuasjades on üheksa aasta jooksul loodud tuhandeid menetlusdokumente. Kuna failinimede formaat ja pikkus on piiratud, on inimlikult võimalik lähedaste nimedega faile segi ajada. 3) Kohus on jätnud rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse, kuid ei ole võtnud seisukohta taotluse suhtes lugeda ülaltoodud põhjustel määruskaebus esitatuks tähtaegselt.
  4. U.P määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele paluti nimetatud määrus tühistada ja peatada X tn 41 elamu üleandmise menetlus kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus põhjendas kaebuse tagastamist seisukohaga, et vara üleandmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek, ei ole haldusakt ega toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Kaebaja ei olegi pidanud üleandmise akti haldusaktiks. Samas ei ole ühtegi haldustoimingut, millele kohtulik kontroll ei laieneks ning mis oleks jäetud halduskohtu pädevusest välja. 2) Määruskaebuses korratakse kaebuse väiteid ning märgitakse, et halduskohus ei ole neid asjaolusid tagastamismääruses analüüsinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(7)3-06-2513
  1. Esmalt vajab analüüsimist, kas Tallinna Halduskohtu 31.jaanuari 2007 määrusega keelduti 29.detsembri 2006 määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest seaduslikult ja põhjendatult (I). Seisukohale asumisel, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ei olnud põhjendatud, tuleb määruskaebus menetlusse võtta ja lahendada (II). I
  2. Tallinna Halduskohtu 31.jaanuari 2007 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebuse esitaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning keeldus seetõttu määruskaebuse menetlusse võtmisest.
  3. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud võtmata seisukoha taotluse suhtes lugeda määruskaebus esitatuks tähtaegselt. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tähtaja ennistamata jätmisega on kohus ühtlasi võtnud seisukoha selles, et kaebust ei saa lugeda tähtaegseks. Kohtu järeldus kaebetähtaja möödalaskmise kohta on õige. Kohus ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks kaebust, mis on faktiliselt esitatud pärast tähtaja möödumist. Menetlusdokumendi kohtule esitamist ei saa võrdsustada selle allkirjastamisega, isegi kui allkirjastamise hetk on tuvastatav; dokumendi esitamise nurjunud katsega, isegi kui pole kahtlust, et isiku tahe oli suunatud menetlusdokumendi esitamisele; ega ka menetlusdokumendi nimetust sisaldava kaaskirja esitamisega, kui dokumenti ennast kaaskirjale ei lisata.
  4. Kaebuse esitaja taotles määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et tähtaja ületamine oli tingitud inimlikust eksitusest infotehnoloogia kasutamisel. Kohtutoimikust nähtub, et kaebaja esindaja on tähtaja viimasel päeval 15.jaanuaril 2005 kell 23.18 saatnud kohtule elektronkirja (tl 13), millele kirjas väidetu kohaselt on lisatud digitaalallkirjaga määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele haldusasjas nr 3-06-
  5. Kirjale oli lisatud sama esindaja digitaalallkirjaga U. P määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 12.juuni 2006 määrusele (tl 15-17). 16.jaanuaril 2007 kell 11.06 on kaebaja esindaja elektronkirjaga (tl 18) edastatud kohtule digitaalallkirjaga määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele (tl 20-23), kusjuures dokumendi allkirjastamise ajaks on digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt 15.jaanuar 2007 kell 23.08.
  6. Edastatud dokumentide nimi on ühel juhul „x“ ja teisel juhul „x“. Seega oli määruskaebus valmis ja seda püüti elektrooniliselt edastada ajal, mil kaebetähtaeg ei olnud möödunud. Eeltoodu ja failinimede sarnasuse tõttu on usutav kaebaja väide, et määruskaebus hilines inimliku eksituse tõttu.
  7. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 20.septembri 2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-95 juhtumit, kus kohtukantseleisse saabus elektrooniliselt apellatsioonkaebuse edastamise teade, millel oli lisana kaasas apellatsioonkaebus halduskohtu samal kuupäeval ja sarnase numbriga haldusasjas tehtud kohtuotsusele. Ringkonnakohus leidis, et elektrooniliselt digitaalallkirjastatud apellatsioonkaebuse edastamise teatele teise asja apellatsioonkaebuse ilmselgelt eksliku lisamise puhul oli tegemist inimliku eksitusega, mida saab lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus ennistas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Riigikohus tühistas 14.novembri 2006 määrusega ringkonnakohtu lahendi, andis selgituse TsMS § 62 lg 2 kohaldamise osas halduskohtumenetluses ja luges apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitatuks põhjusel, et apellatsioonkaebus oli päeval, mil seda püüti elektrooniliselt edastada, antud edastamiseks üle ka sideasutusele. Ringkonnakohtu 5
(7)3-06-2513 seisukohta, et inimlikku eksitust, mille tõttu lisatakse elektronkirjale kogemata vale menetlusdokument, saab käsitada tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena, Riigikohus ei korrigeerinud. Ringkonnakohus leiab ka käesolevas, samalaadsete asjaoludega asjas, et inimlik eksitus – sarnaste nimetustega failide segiajamine, mis tõi kaasa määruskaebuse esitamise suhteliselt lühiajalise hilinemise, on vaadeldav kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. Tähtaja ennistamine ei riiva antud juhul õiguskindlust ülemääraselt.
  1. Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu 31.jaanuari 2007 määruse, ennistab määruskaebuse esitamise tähtaja ja võtab U.Pi määruskaebuse halduskohtu 29.detsembri 2006 määruse peale menetlusse. II
  2. Ringkonnakohus peab menetlusökonoomika seisukohast otstarbekaks ja menetlusõiguslikult võimalikuks lahendada käesoleva määrusega ka U.Pi määruskaebus halduskohtu 29.detsembri 2006 määrusele, millega tema kaebus halduskohtu pädevuse puudumise põhjendusega tagastati ja keelduti esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Teistelt menetlusosalistelt määruskaebusele vastuse küsimine ei ole antud asjas vajalik. Vaidlustatud määrus on tehtud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, seega enne, kui kohus võtab asja vastavalt

§ 11

lõikele 9 menetlusse ning teeb eelmenetluses vastavalt

§ 12

lg 2 punktile 1 kindlaks vastustaja ja otsustab

§ 14lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise.

Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus lahendamisele kuuluvates, sh kohtu pädevust puudutavates küsimustes kohtupraktikas reeglina teiste menetlusosaliste seisukohti ei küsita. Ka asjaolu, et kohus on lahendanud esialgse õiguskaitse taotluse, ei tingi teiste menetlusosaliste arvamuse küsimist, sest sellise arvamuse küsimine on

-s sätestatud erandliku võimaluse, mitte reeglina (

§ 122lg 2).

  1. Halduskohtu 29.detsembri 2006 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, samuti et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud.
  2. Kaebuses on selle esitaja palunud halduskohtul tuvastada õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi õigustatud subjektile aktiga üleandmise toimingu õigusvastasus. Halduskohtu seisukoht, et vara üleandmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek, ei ole haldusakt ega toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus, on kooskõlas samalaadsete, so omandireformi puudutavate asjade lahendamise kohtupraktikaga haldus- ja üldkohtute pädevuse eristamisel. Nii on Riigikohtu halduskolleegium vaadeldavaga lähedases, ORAS alusel munitsipaliseerimist puudutavas õigussuhtes oma 21.veebruari 1997 määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-97 selgitanud: „Riigi vara üleandmine munitsipaalomandisse vormistatakse vara üleandmise aktiga. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti allakirjutamisega lõpeb riigi omandiõigus aktis märgitud varale ning tekib kohaliku omavalitsuse (valla või linna) omandiõigus samale varale. Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek, ei ole haldusakt ega –toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Halduskohtupidamise korras on võimalik vaidlustada vara munitsipaliseerimise otsust (korraldust), mis on riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti õiguslikuks aluseks“. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.jaanuari 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-06 on osutatud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale eluruumide erastamisel 6

(7)3-06-2513 tekkinud vaidluste lahendamisel: nimelt on Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu asunud asjades nr 3-2-1-34-96 ja nr 3-3-4-3-01 seisukohale, et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostumüügilepingust. Viidatud asjas nr 3-2-1-136-06 leidis Riigikohus, et see seisukoht on põhjendatud ka vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise puhul. Ringkonnakohus leiab, et õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi käigus tagastamise kohta antud haldusakti puudutava vaidluse lahendamine kuulus antud juhul halduskohtu pädevusse, kuid selles haldusaktis märgitud vara omandireformi õigustatud subjektile üleandmisest tuleneva vaidluse lahendamine, sarnaselt eespool käsitletud juhtumitega, halduskohtu pädevusse ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et haldustoimingud on allutatud halduskohtu kontrollile, kuid ei nõustu selles, et kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud haldustoimingu. Haldusakti alusel vara üleandmine ei ole antud juhul haldustoiming. Vastavalt HMS § 106 lõikele 1 on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Tallinna Kesklinna Valitsus on küll haldusorgan, kuid omandireformi käigus haldusaktiga tagastada otsustatud vara üle andes ei tegutse ta avaliku võimu kandjana, vaid samal viisil kui eraõiguslik isik, täites vara omaniku - kohaliku omavalitsuse - ORAS § 12 lõikest 1 tulenevat kohustust omandireformi õigustatud subjekti ees. Viidatud säte kohustab isikuid, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, selle õigustatud subjektile tagastama. Vara üleandmisel tegutseb Tallinna Kesklinna Valitsus Korra punktides 43 – 45 märgitud vara üleandjana. Korra p 48 näeb ette, et omandiõigus tagastatud varale läheb õigustatud subjektile üle vara üleandmise akti koostamise päevast, kui vara tagastamise korralduses ei ole ette nähtud või kui seadusest ei tulene teisiti. Omandiõiguse üleandmine ei ole haldustoiming. 19. Isegi kui peaks ebaõigeks osutuma seisukoht, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, pole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kohtule on esitatud tuvastamiskaebus. Toimingu õigusvastasuse konstateerimine iseenesest õigussuhteid ei muuda ja seetõttu tuvastava kohtuotsuse täitmist esialgse õiguskaitse vahenditega ei tagata. Toimingu puhul on võimalikud ka jätkuva toimingu lõpetamise nõue, toimingust hoidumise nõue, toimingu sooritamise nõue ja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue (RVastS § 4 – 6 ja § 11). Esialgse õiguskaitse abinõudena tuleksid kaebuse taotluse sel viisil tõlgendamisel kõne alla toimingu sooritamise keelamine või kohustamine taotletavat toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama (

§ 121lg 3 punktid 2 ja 3).

Jätkuva toimingu lõpetamise või toimingust hoidumise nõuetele vastavate abinõude kohaldamist pole alust kaaluda, sest kaebusest nähtuvalt on vaidlustatud toiming 20.novembril 2006 sooritatud. Toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks toimingu sooritamiseks kohustamine esialgse õiguskaitse korras eeldaks aga kaebuse väga häid eduväljavaateid, mida asjast ei nähtu. Vara üleandmise aluseks on haldusakt, mille õiguspärasus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud ning kaebuses ei väideta, et üle oleks antud vara, mille üleandmist haldusakt ette ei näe. Lilianne Aasma Lauri Madise Ruth Virkus 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.