Obsah (9)

§ 2§ 76§ 100§ 113§ 115§ 127§ 128§ 65§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2007.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18

) § 407 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja Ernst Õigus sõlmisid

1. septembril 2005.a. tarbijakrediidilepingu nr 0500617/27kt. Lepingu kohaselt andis hageja Ernst Õigusele krediiti 30 000.00 krooni intressiga 25,6% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest pidi kostja hagejale maksma 60 808.88 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule ka Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4 Hageja sõlmis kostja Annelii Deemantiga
2. septembril 2005.a. käenduslepingu, millega Annelii Deemant kui käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500617/27kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidivõtja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 120 809.00 krooni ja käenduse tähtajaks 01.november 2015.a. Kuna põhivõlgnik (Ernst Õigus) ei tasunud hagejale ühtegi lepingujärgset makset, oli hageja sunnitud saatma kostjatele kirjalikud meeldetuletused, millele vaatamata kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Kuna kostjad võlga ei likvideerinud, ütles hageja 22.aprillil 2006.a. lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist on hagejale tasutud 2000.00 krooni, millest 1450.00 krooni arvestati vastavalt üldtingimuste p-le 2.5 tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 550.00 krooni krediidisumma katteks. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (

§ 2

).

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ja

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (TsMS § 101 lg 1 p-d 1,3,4,6).

§ 113

lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu.

Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust.

§ 65

lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on piisavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub täies ulatuses. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 29 450.00 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 6055.45 krooni, viivis 1612.33 krooni, leppetrahv 6000.00 krooni ning kahjuhüvitis 20 000.00 krooni. Kohus ei saa arvestada Ernst Õiguse taotlusega tasuda võlgnevus ositi. Ositi maksmine on kohtuotsuse täitmise küsimus ning see tuleb pooltel lahendada kokkuleppel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostjad. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165lg 3).

Ingrid Niinemägi Kohtunik