) § 135 järgi algab nõude esitamise tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
3 ja 9 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja tähtpäev viimase kuu vastaval päeval; tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.
järgi möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et kostja väide hagi aegumises on õige.
järgi on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Töölepingu lõpetamise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema lõppes . Vaidlust ei ole selles, et töötaja avaldus on esitatud töövaidlusorganisse , seega pärast tähtaja möödumist. Tähtaja möödumisega kaotab õigustatud isik nõudeõiguse. Õige on kostja väide selles, et aegumistähtaja möödumisega saabub õigussuhtes õiguskindlus; kostjal on õigus tugineda aegumise vastuväitele. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et töösuhetes tuleks tähtaegu lugeda halduskohtumenetluse põhimõtete kohaselt. Õige on kostja väide selles, et materiaalõigusel põhineva nõude aegumistähtaeg ei ole samastatav menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtajaga. Nõude aegumisega nõudeõigus lõpeb; aegumistähtaega ei ole võimalik ennistada ega pikendada. Nõude aegumistähtaja kulgemist mõjutavad üksnes seaduses ettenähtud katkemise ja peatumise alused.
järgi on tsiviilõiguse üldpõhimõtted sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Tsiviilõigusega on hõlmatud isikute vahelised suhted (võlasuhted). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseadust muu hulgas ka töölepingutele. Eelnevast tuleneb üheselt, et töösuhe on tsiviilõigussuhe. On õige, et töösuhtel on spetsiifiline iseloom ning nendes suhetes tekkinud vaidluste korral kuuluvad eriseadustena kohaldamisele töösuhet reguleerivad õigusaktid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 võetakse nõude aegumise tähtaja kulgemise alguse ja lõpu määramisel aluseks juhul, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Tööseadusandlusest ei tulene erisusi tähtaegade kulgemise arvestamisele. Seega tuleb töövaidluses tähtaja alguse ja lõpu määramisel lähtuda tsiviilseadustikus ettenähtud alustest. Tähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, millisesse töövaidlusi lahendavasse organisse pöördutakse. Kohus ei pea põhjendatuks hageja viiteid sidekanalite valikule ja sellest tulenevatele võimalikele kitsendustele. Nõude esitamise tähtaeg ei olnud seotud töövaidlusorgani 4 tööpäeva lõpuga vaid tähtpäeva lõpuga. Nõude esitaja pidi arvestama tema kasutuses olevate sidekanalite valikut ning tegema vajalikud toimingud tähtaja piires. Kohus jätab tähelepanuta kostja taotluses esitatud väited, mis on seotud töölepingu lõpetamise vaidlustamisest tulenevate nõuete muutmise ja selle menetlusõiguslike tagajärgedega, kuivõrd nõue tuleb jätta rahuldamata aegumise põhjendusel. kohtukulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 436; 441-442;
§-st 1; 135; 136 lg. 3 ja 9; 137; 142; VÕS §-st 1 lg. 1 ja ITLS §-st 4; 6 lg. 2 ja §-st 7 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata AP hagi OÜ vastu töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisest tulenevatest nõuetes. Jätta kohtukulud hageja kanda. Selgitada, et vaheotsus on pärast jõustumist käesolevas tsiviilasjas lõppotsuseks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada et, juhul kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.