1 2 – 05 – 17267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „20“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 17267 Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse hagi J Š vastu alaealise lapse: V Š (isikukood: xxx) suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linn); Hageja lepinguline esindaja: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linn, konto nr.221014606444 Hansapangas, lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor N D (isikukood: xxx)); Kostja: J Š (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Iseseisva nõudeta III – isik: Narva – Jõesuu Lastekodu; III – isiku lepinguline esindaja: direktor E T (isikukood: xxx); Alaealine laps V Š (isikukood: xxx, elukoht: xxx; Kohtuistungi toimumise aeg: „29“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, lastekaitseinspektor N D, kostja, J Š ning iseseisva nõudeta III – isiku, Narva – Jõesuu Lastekodu, lepinguline esindaja, direktor E T; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Võtta lapsevanemalt, J Š (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ära alaealine laps, V Š (isikukood: xxx, sündinud: 22.juulil 2005.a. Kohtla – Järve linnas, sünd registreeritud 11.augustil 2005.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud sünniakt nr.381), koos J Š 2 vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), suhtes. Seada vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx) üle eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kaudu. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna J Š kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule hagiavalduse alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), ema, J Š, vastu nõudega võtta J Š ära vanema õigused alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et V Š (isikukood: xxx) sündis vallaslapsena. Juba lapse sünnist alates ei tundnud lapse ema, J Š, huvi lapse kasvatamise vastu, mille tõttu suunati alaealine, V Š (isikukood: xxx), peaaegu kohe peale sündimist, 09.septembril 2005.a., Ida – Viru Maavalitsuse otsusega nr.1.2 – 33 / 3678 Narva – Jõesuu Lastekodusse. Sihtasutuse Ida – Viru Keskhaigla teatise nr. IVHK – LO / 44 22.augustist 2005.a. ja teatise nr. IVHK – LO / 50 02.septembrist 2005.a. kohaselt ei käinud alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), ema, J Š, mitte kordagi oma vastsündinud last haigla lasteosakonnas vaatamas alates 08.augustist 2005.a. kuni 02.septembrini 2005.a.. Vestlustes lastekaitseinspektoriga avaldas kostja, J Š, korduvalt oma seisukohta, et ta ei tule toime oma vastsündinud lapse, V Š (isikukood: xxx) kasvatamisega ja üleval pidamisega. Haigla lasteosakonnas viibimise ajal tundis alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), vastu huvi ainult lapse vanaema. Palus hagi rahuldada ning võtta ära J Š vanema õigused alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), suhtes. KOSTJA VASTUVÄITED 3 Kostja, J Š, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning oma kirjalikke vastuväiteid kohtule ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepingulise esindaja, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, esindaja, lastekaitseinspektor N D palus kohtuistungil hagi rahuldada ja alaealise lapse, V Š (isikukood: xxx), emalt, J Š ära võtta vanema õigused alaealise lapse suhtes. Täiendavalt selgitas lastekaitseinspektor N D kohtule kohtuistungil, et alaealine, V Š (isikukood: xxx), sündis vallaslapsena, lapse ema, J Š, jättis lapse haiglasse, kust alaealine V Š (isikukood: xxx) suunati Ida – Viru Maavalitsuse otsusega Narva – Jõesuu Lastekodusse, kus laps elab kuni käesoleva ajani. Kostja, J Š, vaidles kohtuistungil hagile vastu. J Š selgitas kohtule kohtuistungil, et temal ei olnud raha, et oma last lastekodusse vaatama minna. Kostja on endine narkomaan, neli aastat tarvitas kostja heroiini ja peale selle veel kaks aastat amfetamiini. Kostja põeb hepatiiti. Kui kostja sai teada oma rasedusest, siis loobus ta narkootiliste ainete tarvitamisest. Peale sünnitamist oli kostjal stress, mille tõttu ei tahtnud kostja kedagi näha. Samal põhjusel jättis kostja ka lapse haiglasse. Kohtuistungi hetkel hindab kostja oma seisukorda normaalseks ning leiab, et ta on võimeline kasvatama last. Kostja tunnistab oma viga selles, et ta ei ole üldse oma last vaatamas käinud. Kostja elab vabaabielus elukaaslasega. Elukaaslane töötab, kostja ise on kodune. Kostja arvab veel, et kindlasti aitaksid kostjat lapse kasvatamisel lapse tädi ja vanaema. Iseseisva nõudeta III – isiku, Narva – Jõesuu Lastekodu, esindaja direktor E T palub kohtuistungil hagi rahuldada ja J Š ära võtta vanema õigused alaealise, V Š (isikukood: xxx), suhtes. Direktor E T selgitab kohtule kohtuistungil, et alaealine V Š (isikukood: xxx) on Narva – Jõesuu Lastekodus viibinud juba üle aasta, kuid lapse ema, J Š, ei ole teda selle aja jooksul mitte ühtegi korda vaatamas käinud. J Š räägib, et lapse tädi ja vanaema aitaksid last kasvatada, kuid J Š ise lapse emana peaks tahtma last kasvatada, mitte aga lootma tädi ja vanaema peale. Direktor E T asus kohtuistungil seisukohale, et J Š on ebastabiilne, keegi ei oska öelda, millal J Š jälle stress tuleb ja ta lapse maha jätab, mille tõttu on alaealise, V Š (isikukood: xxx), huvides, kui kohus võtab J Š ära vanema õigused alaealise, V Š (isikukood: xxx), suhtes. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Ida – Viru Keskhaigla teatega 22.augustist 2005.a. (tl.6), mille 4 kohaselt toodi alaealine, V Š (isikukood: xxx), haigla lasteosakonda 08.augustil 2005.a. selle tõttu, et laps oli alakaaluline. Lapse ema, J Š, lapse vastu huvi ei tundnud, kuid last käis vaatamas vanaema L Š. 22.augustil 2005.a. vestles sotsiaaltöötaja lapse ema, J Š. Vestluse käigus ilmnes, et J Š on vastutustundetu ema, kes ei tunne huvi oma lapse vastu. 25.-26.augustil 2005.a. soovis raviarst alaealist V Š (isikukood: xxx) haiglast välja kirjutada, kuid lapse vanaema helistas raviarstile, et tal ei ole raha, mille tõttu ei saa vanaema sellel nädalal lapsele järgi tulla. Ida – Viru Keskhaigla teatega 01.septembrist 2005.a., mille kohaselt tuli lapse vanaema, L Š, haiglasse võõra naisega (S E), kes esines lapse emana, J Š, sooviga võtta haiglast laps koju. Haigla töötajad tundsid S E ära (kuna ta viibib tihti haigla lasteosakonnas) ning alaealist, V Š (isikukood: xxx), temale haiglast kaasa ei andnud. Hiljem tunnistas L Š haigla töötajatele üles, et tema tütar J Š on haige ja ei saa lapse järele tulla. Ida – Viru Keskhaigla teatega 08.septembrist 2005.a. (tl.8), mille kohaselt asusid haigla meditsiinipersonal ja sotsiaaltöötajad seisukohale, et alaealise, V Š (isikukood: xxx), elule ja tervisele on ohtlik anda alaealine tagasi J Š juurde, kes on näidanud ennast vastutustundetu vanemana ja ei soovi last kasvatada. Haigla personali arvates tuleks alaealine, V Š (isikukood: xxx), paigutada tema jaoks turvalisse keskkonda kusagil mujal. Ida – Viru Maavalitsuse otsusega 09.septembrist 2005.a.(tl.9), mille alusel paigutati alaealine, V Š (isikukood: xxx), Narva – Jõesuu Lastekodusse. Viru Maakohtu määrusega 21.septembrist 2006.a. (tl.1214). V Š (isikukood: xxx) sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.22). V Š (isikukood: xxx) sünniakti ärakirjaga (tl.23). Narva – Jõesuu Lastekodu tõendiga nr.207 02.oktoobrist 2006.a., mille kohaselt elab alaealine V Š (isikukood: xxx) lastekodus alates 09.septembrist 2005.a. ning alaealine on täielikul riiklikul ülalpidamisel. Lapse ema lapse vastu huvi tundnud ei ole. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ §53 lg.1, 2 ja 3 sätteid, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vastavalt PkS §54 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel 5 ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §55 sätestab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et lapsevanem, J Š, nii narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu, aga samuti ka muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks (väidetavalt ei ole J Š raha), ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lisaks sellele ei ole J Š kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et J Š tuleb ära võtta alaealine laps, V Š (isikukood: xxx), koos vanema õiguste äravõtmisega alaealise, V Š (isikukood: xxxx), suhtes. Kuna vanematelt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps, V Š (isikukood: xxx), ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutusena – Kohtla – Järve Linnavalitsus ning tema allasutus Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus. J Š kanda tuleb panna kõik kohtukulud. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.