Tsiviilasi nr. 2-04-1071 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 15. mail 2006.a.; Valga Kohtu

§ 428

lg.1 p.4; 430 ja § 463-466 kohus m ä ä r a s: Kinnitada poolte vahel 25.04.2006.a. sõlmitud kompromiss poolte poolt allkirjastatud kujul, milline on käesoleva määruse lahutamatu osa. Pooled leppisid kokku alljärgnevas:

1. Eesti Vabariik Valga maavanema kaudu kohustub tegema vajalikud toimingud ja alandama L.K. `ile erastatud X maaüksuse, katastritunnusega 72402:003:1301 ostuhinda kuuekümne tuhande ühesaja üheksakümne nelja (60 194) krooni võrra.
2. Hinna alandamiseks kohustuvad pooled muutma 18.09.2002.a. sõlmitud ostumüügi, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingut hinna osas ning kinnitama parandatud maksegraafiku.
3. Valga Maavalitsus kohustub pärast vajalike toimingute teostamist ja ostu-müügi, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu muutmise lepingu ettevalmistamist teavitama L.K. `i notariaalse tehingu vormistamise ajast. Lepingu muutmisega ja vormistamisega seotud kulud kannab Valga Maavalitsus.
4. L.K. kinnitab, et nõustub X maaüksuse müügihinna alandamisega kuuekümne tuhande ühesaja üheksakümne nelja (60 194) krooni võrra ja loobub haginõudest ülejäänud osas, summas kolmkümmend üheksa tuhat kaheksasada kuus (39 806) krooni, kuna hagihinna 100 000 krooni nõudes tugines L.K. OÜ Y poolt 28.07.2003.a. koostatud metsa väärtuse hindamise aktile nr TH-03/
5. Eelnimetatud asutuse poolt koostatud akti ei saa riik aktsepteerida, kuna Vabariigi Valitsuse määrusega nr 73 31.03.1998.a. kinnitatud ”Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra” punktile 2 esitab maavanem või tema poolt volitatud isik metsa hindajale tellimuse metsa maksumuse määramiseks koos vastava maaüksuse plaaniga. Metsa hindajaks on korra tähenduses keskkonnaministri poolt määratud riigiasutus või keskkonnaministri poolt selleks volitatud äriühing, milles enamusotsustusõigus kuulub riigile (antud juhul hindamise hetkel OÜ Z, praegu uue nimega M).
6. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamise järgselt ei ole neil teineteisele mingeid muid pretensioone seoses käesolevas kompromissis nimetatud tehinguga.
7. Kummagi poole poolt kantud kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Lõpetada menetlus L.K. ´i hagis EV (Valga Maavalitsuse kaudu) vastu lepingutingimustele mittevastavuse tõttu hinna alandamise nõudes.

§ 150lg.2 p.

1 ja § 150 lg. 3 alusel tagastada Ü.T (a/a 1101520268) pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 18.08.2004.a. 6000.- krooni ), s.o. kolm tuhat

§ 432ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. 2

§428

lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromissi tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi. Kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine (

§430lg 3).

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus, mõistetavus ja täidetavus, redigeerib kohus määruse resolutsioonis kompromissi teksti, muutmata seejuures kokkulepete sisu ja –tingimusi. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud kompromisslepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Hele Ilisson Kohtunik 15.05.2006.a. 3