) Määruse koopia väljastada: N B , J S , T B i esindajale ja puudutatud isiku (T l ) esindajatele. E d a s i k a e b a m i s e kord Kõik menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega menetlusosalisele. Asjaolud 26.02.2007.a. kohtuistungil (N B avaldus T B elukoha määramiseks ja J S a avaldus T B ja Ni B vahelise suhtlemise korra määramiseks) esitasid lapse T B esindaja ja T B vanemad kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud ja järgmise sisuga kompromissi: NB kohtub TB üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni, kusjuures ta võtab TB reede õhtul lasteaiast või koolist ning toob lapse tagasi lasteaeda või kooli esmaspäeva hommikul; NB kohtub TB tööpäevadel üle nädala ühel päeval (ja ühel ööl) nädalas ja üle nädala kahel päeval (ja kahel ööl) nädalas. Pooled kooskõlastavad kokkusaamise graafiku hiljemalt iga kuu kolmanda nädala lõpuks TB vanemad lepivad vajadusel punktides 1-2 toodud lapsega kokkusaamise korra kokku erinevalt säilitades kokkusaamiste aja; kui JS või N B on vajadus lapsele korraldada hoidu, siis esimesena pakub ta lapse hoidu teisele vanemale. kui TB on haige ja ei saa seetõttu toast välja minna, siis on ta selle vanema kodus, kelle juures haigus ilmneb ning teisel vanemal on õigus saada teavet lapse seisukorra kohta; JS ja NB peavad teatama teineteisele TB arsti, õpetaja, logopeedi, psühholoogi, treeneri ja muu tähtsa isiku muutumisest ning edastama uued andmed. Vanemad ei muuda käesoleva punkti esimeses lauses toodud isikuid omal algatusel ilma teise vanema nõusolekuta. Samuti kohustuvad JS ja NB teavitama teineteist lapse haigustest, arstide, õpetajate ning logopeedi soovitustest, väljakirjutatud rohtudest, tõenditest ja muudest TB puudutavatest asjaoludest; NB võib täiendavalt veeta lapsega ühe kuu perioodil , J S võib selle aja jooksul lapsega kohtuda; NB ja JS võivad täiendavalt veeta lapsega viis päeva perioodil (kaasaarvatud). Sellised kokkusaamise perioodid lepitakse kokku hiljemalt üks kuu enne kokkusaamise perioodi algust; 2 Tsiviiltoimik 2-06-32370 jõulupühadel kokkusaamine toimub selliselt, et laps saaks olla mõlema vanema juures tähistamisel, puhkepäevade jooksul saab laps olla võrdselt nii ema kui isaga; vana-aasta õhtu (ja 01. jaanuari päev) ja 07. jaanuaril vana kalendri järgi tähistatav jõulupühal viibib laps vanemate juures üle aasta selliselt, igal aastal on ta vana-aasta õhtul ühe ning jõulupühal teise vanema juures. vanem tohib viia TB puhkusereisile Eestist välja teise vanema teadmisel. poolte kohtukulud jäävad endi kanda. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada asjas menetlus kõigi tsiviilasjas esitatud nõuete suhtes.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on teadlikud
sätestatust, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kompromissile alla kirjutanud isikud palusid kohtul esitatud kujul kompromiss kinnitada ning menetlus antud tsiviilasjas elatise nõudes lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (
). Kompromissile allakirjutanud NB ja JS kinnitasid, et neil ei ole kummagi vastu enam mingeid nõudeid, mis oleksid seotud nende ühise lapse TB kasvatamisega. Puudutatud isiku (T l ) esindajad kinnitasid, et neil ei ole vastuväiteid kompromissile ja palusid see kinnitada määrusega ning menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kõik menetlusosalised teatasid kohtule, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada. Kohtu seisukoht Toimikusse kogutud tõendid kinnitavad, et TB, vanemad on NB ja JS, endise perekonnanimega K (ema).
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. See kompromiss on kohtu arvates sõlmitud heas usus, on mõistlik ja arvestab T B vajadusi ning lähtub lapse huvidest. Perekonnaseaduse § 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. 3 Tsiviiltoimik 2-06-32370 Kohus, tutvunud poolte kohtule kinnitamiseks esitatud kirjaliku kompromissiga, leiab, et sellisel kujul ja tingimustel esitatud kompromissi kui vanemate ühist tahteavaldust on kohtul võimalik kinnitada käesoleva kohtumääruse, kuna selle sisust tuleneb kohtu arvates mõlema vanema siiras soov tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, kelleks on käesoleval juhul lapse isa. Pooli on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse samasisulise avaldusega samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.