Obsah (6)

§ 317§ 162§ 190§ 129§ 144§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-23844 Tsiviilasi ND

§ 317

lg 1 ple 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus asi lahendada sisuliselt. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud abielu ja selle kohta on koostatud abieluakt (t lk 8). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud . Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et abielu kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le

1. Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hageja kasvatab JD ja soovib, et tütar jääks ka edaspidi tema juurde elama. Kohus on ära kuulanud J D , kes kinnitas, et mäletab isa ainult fotode pealt ega tea isast midagi. JD soovib elada hageja juures. 2 Kuivõrd hageja seletustega on leidnud kinnitust, et kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud ega last materiaalselt toetanud, leiab kohus, et JD tuleb jätta hageja juurde elama. Hageja on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks. JD sünnitunnistusest tuleneb, et pooled on tema vanemad (toimiku lk 9). PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.
2. Hageja on taotlenud kostjalt elatise 1 773 krooni kuus väljamõistmist alates kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja igakuised kulud lapseülalpidamiseks kokku 3 546 krooni, mis koosneb:
3. ….. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik kostja varalist seisundit kindlaks teha ning kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud, leiab kohus, et poolte ülalpidamiskohustused lapse ees tuleb jagada võrdselt. Kohus on seisukohal, et AD tuleb välja mõista elatis 1 773 krooni kuus alates ja 1 800 krooni kuus ND kasuks JD ülalpidamiseks alates kuni JD täisealiseks saamiseni . Hageja on taotlenud tunnistada tema lahusvaraks korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa ning asub aadressil . Hageja leiab, et korteriomandi maksumus on 500 000 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et poolte abielusuhted on lõppenud . Samuti nähtub Rahvastikuregistri väljavõttest, et kostja elukoht on alates välismaal. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on korteriomandi omandanud . Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning aadressil asuv korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa , tuleb tunnistada hageja lahusvaraks.

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ts

MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapse suhtes vanema õiguste määramine vaadatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt läbi hagita menetluses. Seetõttu tuleb menetluskulud abielu lahutamise osas jätta poolte endi kanda. Menetluskulud lapse suhtes vanema õiguste määramise osas tuleb jätta hageja kanda ning menetluskulud lapsele elatise saamises ning ühisvara jagamise osas tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 (kuni 01.01.2007 redaktsioonis) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes.

§ 190

lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes.

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks 3 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 4