lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Tulenevalt
Kohtutäitur algatas
lg 1 kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse põhimõttest ning tal tuleb lähtuda täitedokumendis sätestatust, mitte iseseisvalt tõlgendada võlgniku käitumisest tulenevalt seda, kuna tuleb täitedokumendis sätestatud kohustus täita. Kohus leiab, et antud asjas on kohtutäitur algatanud täitemenetluse
lg 1 sätestatut järgimata ja täitemenetluse 3 algatamine ei olnud antud juhul põhjendatud. Kohtutäitur ei kontrollinud, kas täitedokumendi täitmise eeldused olid täidetud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte mõttest tulenevalt ei ole täituril õigus nõuda võlgnikult täituri tasu ja täitekulusid kui täitedokumendi täitmise eeldusi ei ole täidetud ja seetõttu ei kuulu see täitmisele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kuna antud asjas ei ole Tartu Maakohtu
lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt
lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Antud asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole kaevanud kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamise osas täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus on seisukohal, et antud asjas on põhjendatud TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel keelduda menetlusse võtmast A.S. kaebuses kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2006/1202. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuna kohus rahuldas A.S. kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tasu väljamõistmise otsusele, siis on antud asja asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur Reet Rosenthali kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.