lg 2 p 2 alusel menetluse võtmata juhatuse liikme volituste pikenemise tuvastamise nõude. Maakohus leidis, et hagiavalduses märgitu kohaselt soovib hageja OÜ * 18.12.2006.a osanike koosoleku otsuste nr 2 ja 3 tühisuse tuvastamist. Otsusega nr 2 loeti hageja volitused OÜ * juhatuse liikmena lõppenuks ja otsusega nr 3 valiti OÜ * juhatuse liikmeks A. M. Koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise korral jääb kehtima senine kanne juhatuse liikmete kohta ning R. M volituste pikenemise tuvastamine ei ole vajalik. Nimetatud määruse sai hageja kätte 12.01.2007.a ja esitas 22.01.2007.a määruskaebuse. Määruskaebuse põhjendused R.M palus määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 08.01.2007.a määrus nr 2-07-747, millega kohus keeldus nõude – juhatuse liikme R.M volituste pikenemise tuvastamiseks – menetlusse võtmisest ning teha uus määrus, millega võtta menetlusse R.M nõue OÜ * vastu R.M juhatuse liikme volituste kuni 02.02.2008.a pikenemise tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS §-i 184, millega eiras juhatuse liikme volituste tähtajalisust ning määrus rajaneb juhatuse liikme lepingu, osanike otsuse ja registrikannete samastamisel. ÄS § 187 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, misjärel vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-05 juhatuse liikme ametiaeg lõpeb. Kuna hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 02.02.1999.a, siis võiks sellest järeldada, et tema volitused on lõppenud, kui tugineda ainuüksi registrikandele. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-39-05 rõhutanud, et registrikannet ei saa samastada juhatuse liikme ametiaja lõppemisega, juhatuse liikme ametiaja lõppemine on äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Seega kostja osanike 18.12.2006.a koosoleku otsuste tühisuse tunnustamine ei taga hagejale kaitset selle eest, et kostja on ebaseaduslikult seadnud kahtluse alla ja asunud eitama hageja kui kostja juhatuse liikme volituste kehtivust ning menetlusse võetud nõude rahuldamisel ei anna kohus sisuliselt hinnangut sellele, kas hageja volitused kostja juhatuse liikmena on vaikimisi kokkuleppe alusel pikenenud või mitte. Seega võimaldab nõue, mida ei võetud menetlusse, kaitsta hageja õigusi, mis jäävad 18.12.2006 otsuse tühistamisel kaitseta. Vastused määruskaebusele Kostja ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Seda eelkõige seetõttu, et samas tsiviilasjas on vastuhagina menetluses OÜ * hagi R.M kui OÜ * endise juhatuse liikme volituste puudumise tuvastamiseks. Tuginedes eelnenule kostja leiab, et põhjendamatu ja ebavajalik on sama nõude menetlemine Harju Maakohtu poolt. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ja määruskaebuse väited annavad aluse selle tühistamiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et nõude juhatuse liikme volituste pikenemise tuvastamiseks on maakohus jätnud põhjuseta menetlusse võtmata.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik seda saavutada. Kuna hageja nõude sisuks on juhatuse liikme volituste pikendamise tuvastamine alates tema juhatuse liikmeks valimise tähtaja lõppemisest, s.o alates 02.02.2002, siis ainult nõude 18.12.2006 osanike koosoleku otsuste nr 2 ja nr 3 tühisuse tuvastamisega ei saa tuvastada hageja volituste pikenemist juhatuse liikmena üldkoosolekule eelnenud perioodil. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud tsiviilasja raames 02.02.2007 vastuhagina menetlusse võetud OÜ * hagi R.M kui OÜ * endise juhatuse liikme volituste puudumise tuvastamiseks, ühtib oma sisult nõudega, mille maakohus 08.01.2007 jättis menetlusse võtmata, s.o nõue R.M kui OÜ * juhatuse liikme volituste pikenemise tuvastamiseks, kuid kolleegiumi arvates ei tähenda see, et hageja nõuet ei tuleks menetlusse võtta.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kui eelmenetluse lõpuni.
Seega on kostjal õigus menetluse käigus vastuhagi tagasi võtta. Juhul, kui jääda seisukoha juurde, et vastuhagi nõue OÜ * endise juhatuse liikme volituste puudumise tuvastamiseks ühtib küll hagi nõudega tuvastamaks juhatuse liikme volituste pikenemine, siis vastuhagi tagasivõtmise korral jääb ikkagi hageja nõue tema juhatuse liikme volituste pikenemise tuvastamise menetlemata ja hageja õigused kaitseta. Tuginedes eelnenule asub ringkonnakohus seisukohale, et määruskaebus on põhjendatud ning vastavalt
lg-le 2 tühistab kohus vaidlustatud määruse ja saadab asja nõude menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.