KOHTUMÄÄRUS Kohus TARTU HALDUSKOHUS JÕHVI KOHTUMAJA Kohtuasja number 3-07-287 Määruse kuupäev 21.02.2007 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaebuse esitaja V.M lepingulise esindaja V.B kaebus Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 01.06.2006 ettekirjutuse nr 1.2-6-443 tühistamiseks Resolutsioon Jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus märgib, et kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse puhul on määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD Kaebuse esitaja V.M lepingulise esindaja V.B on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 01.06.2006 ettekirjutuse nr 1.2-6-443 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 07.02.2007 kohtumäärusega jäeti halduskaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 19.02.2007. Tartu Halduskohtu 07.02.2007 kohtumääruses märgiti: TsMS § 218 sätestab lepinguline esindaja mõiste:
(1)Lepinguline esindaja võib kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni 3-07-287 tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras (RK s 15.12.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 71, 549); 2’) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse
- aasta
- märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel (RK s 15.12.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 71, 549); 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
(2)Menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.
(3)Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. TsMS § 226 sätestab esindusõiguse kontrolli:
(1)Kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.
(2)Esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus: 1) jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel; 2) teha otsuse, kui otsuse tegemine on seaduse kohaselt võimalik; 3) kõrvaldada esindusõiguseta isik määrusega menetlusest, kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat; 4) lubada esindajal menetluses osaleda käesoleva seadustiku § 227 kohaselt; 5) lükata asja arutamine edasi.
(3)Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebuse esitaja V.M nimel esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse kaebaja lepinguline esindaja V.B. Juba 15.07.1999 sai Riigiprokuratuur Ukraina Peaprokuratuurilt ametliku taotluse V.B väljaandmiseks seoses tema suhtes Odessa keskrajooni prokuratuuri poolt algatatud kriminaalasja uurimisega. V.B ei oma Eesti Vabariigis kehtivat varjupaigataotleja tunnistust. V.B`l ei ole õigus Eesti Vabariigis töötada või osutada teenuseid k.a. lepinguline esindus kohtus. HKMS § 23 lg 1 p 5 kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kaebuse esitajal kaaluda, kas ta esitab kaebuse enda nimel või otsib mõne teise esindaja, kes saab kohtus kaebajat esindada. Kohtule esitatada vormikohane halduskaebus. 2 3-07-287 MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja V.M 07.02.2007.a kohtumäärust 19.02.2007 ei täitnud. Kaebuse esitaja V.M esitas 07.02.2007 kohtumäärusele apellatsiooniteate. Apellatsioonteade faksiti 19.02.2007 kell 17:59, registreeriti 20.02.2007 .a. Tulenevalt HKMS § 23 lg 1 p 5 andis Tartu Halduskohus oma 07.02.2007 kohtumäärusega kaebuse esitaja V.M`le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks so. kuni 19.02.2007.a. Halduskohus märkis kohtumääruses, et tähtpäevaks puuuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus asja läbi vaatamata. HKMS § 47’ lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohus märgib, et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud 07.02.2007 kohtumäärus ei ole kaevatav. Seetõttu jätab halduskohus 20
(19).02.2007.a. kohtule esitatud apellatsioonteate tähelepanuta. Kohus märgib, et kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 5, lg 2 ja lg 5, § 47’ Ülle Polluks Kohtunik 3