) kooskõlla viimiseks kohustamist. Riigihangete Ameti 12.veebruari 2007 otsusega jäeti vaidlustus rahuldamata. 3. AS * esitas 20.veebruaril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti kohustada vastustajat viima PKD punktid 4.1, 4.2, 11.7, 12.2 ja 18.4 kooskõlla
-ga. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus – peatada riigihanke pakkumismenetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt võib ostja peatatud pakkumismenetlust jätkata 10 päeva möödumisel Riigihangete Ameti otsuse tegemisest. Kuna kaebuse rahuldamise korral on vastustaja kohustatud PKD-d muutma, tuleb pakkumismenetlus kohtuvaidluse ajaks peatada, sest vastasel korral saabub pakkumiste esitamise tähtaeg, pakkumised avatakse ning sõlmitakse hankeleping. Pakkumismenetluse peatamiseta muutub kohtuvaidlus mõttetuks, hankelepingu sõlmimisega pakkumismenetlus lõppeks ning kohtulahendit ei oleks enam võimalik täita. PKD mittevastavus seaduse nõuetele tuleb kindlaks teha enne pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, vältimaks potentsiaalsete pakkujate õiguste rikkumist. PKD vaidlustatud punktid on eksitavad ning võivad viia ebatäpsete pakkumiste tegemiseni. 4. Tallinna Halduskohtu 28.veebruari 2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Kaebus on väheperspektiivikas. Kaebuses pole märgitud, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatud PKD punktid rikuvad, millest järeldub, et kaebaja õigusi ei rikuta. 2) Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et pakkumismenetluses senistel tingimustel osalemise jätkamine oleks talle täielikult vastuvõetamatu. Tõenäoliselt saab kaebaja osaleda pakkumismenetluses ka praegustel tingimustel. 3) Olgugi et
lg 2 seob omavahel hankelepingus ja PKD-s sätestatud tingimused, ei tähenda see siiski, et hankelepingu sõlmimine oleks välistatud, kui tuvastatakse, et mingis osas on PKD õigusvastane. 4) Kaebaja õiguste võimalik pöördumatu kahjustamine antud haldusasja tulemuste suhtes ei tähenda kaebaja õiguste rikkumise pöördumatust üldse. Kaebajal on võimalik pakkumismenetluse jätkumise korral oma õigusi pakkumise kutse dokumentide tagajärgede eest kaitsta, esitades
kohaselt vaidlustuse riigihanke korraldaja järgnevate otsuste peale, mille läbivaatamisel riigihanke menetlemine peatub. Võimalik kaebaja kasuks langetatav kohtuotsus ei loo talle subjektiivset õigust nõuda tema pakkumise edukaks tunnistamist ja temaga hankelepingu sõlmimist. 5) Käesolevas asjas on avalik huvi, mis seisneb avalike liinivedude teostamises bussidega Harju maakonnas, kaebaja huvist kaalukam. Kohtumenetlus võib venida pikaks, kuid riigihanke pakkumismenetlust ei saa lükata määramata tulevikku.
-ga väidetava vastuolulise regulatsiooni tõttu hankelepingu täitmise tähtaja küsimuses. P 4.1 kohaselt on jäetud eduka pakkumise teinud pakkujale ettevalmistusaega kuni 4 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Kuna hankelepingu faktilise sõlmimise kuupäev ei saa vastustajale olla hanke korraldamisel täpsemalt teada, eriti arvestades võimalike vaidlustuste või kaebustega, on põhjendatud teenuse osutamise alguse määratlemine ajavahemiku kaudu, mille jooksul tuleks kindlasti teenuse osutamist alustada, arvestades ka 4-kuulist ettevalmistusperioodi. Kaebaja viidatud muudes PKD punktides sätestatud nõuete täitmise tähtaja sidumine kuupäevaga 1.juuli 2007 on tingitud sellest, et nimetatud kuupäev on kõige varasem kuupäev, millest alates võib muutuda aktuaalseks hankelepingu alusel teenuse osutamine. Hanke korraldamise algfaasis ei saagi vastustajale olla teada lepingu reaalse sõlmimise kuupäev, millest alates peaks edukas pakkuja täitma PKD-s sätestatud tingimused hangitava teenuse osutamiseks, küll aga peab vastustaja hankijana tagama, et varaseimal võimalikul teenuse osutamise algusajal 1.juulil 2007 oleks täidetud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikud tingimused, st oleksid olemas nõuetekohased bussid ja ametikoolituse läbinud bussijuhid. Samadel põhjustel on ka plaanilise töömahu ja liiniaja arvestamisel PKD lisades lähtutud kõige varasemast võimalikust teenuse osutamise algusajast 1.juulist 2007. 3) Väärad on kaebaja väited PKD p 4.2 vastuolust
Ostja poolt enese piiramine ja
lg 1 p 14 rakendamiseks maksimaalsest võimalikust lühema tähtaja määramine (olgu selleks siis 1 või 3 kalendriaastat 3 aasta asemel) ei ole ostja poolt
sätete rikkumine. 4) Vastustaja möönab, et inimliku vea tõttu on PKD punktis 11.7 pakkumiste avamise aeg märkimata ning sisuline vaidlus selle vea kõrvaldamise küsimuses puudub. Pakkumismenetluse peatamisel poleks ostjal võimalik teha menetlustoiminguid, sh muuta PKD tingimusi. Riigihangete Ameti otsuses on ka märgitud, et pakkumise aja märkimata jätmine selles punktis pole vaadeldav vastuoluna
-ga. Eksikombel nimetamata jäänud aeg saab ainsa võimalusena olla identne pakkumiste avamise kuupäeva ja kellaajaga – andmed, mis sisalduvad PKD punktis 16.1. Seega ei saanud kaebajal tekkida segadust pakkumist sisaldava pakendi märgistamise osas. 5) Kaebaja väide PKD p 18.4 vastuolust
-ga on põhjendamatu, sest selle punkti sõnastus on olulises osas identne
lg 3 sõnastusega – kui pakkuja poolt antud selgitustele vaatamata leiab ostja, et pakkumine on põhjendamatult madala maksumusega, võib ostja pakkumise tagasi lükata. Sõltumatu eksperdi eraldi äramärkimine või märkimata jätmine PKD tekstis ei oma mingisugust tähendust, sest sõltumatu eksperdi kasutamise kohustus sellise otsuse tegemisel tuleneb nagunii
lõikest 3 ning ostja ei ole kohustatud PKD-s täpselt kordama seaduse asjakohaste sätete sõnastust. 6) Kaebaja väited seoses pakkumise tagatise suuruse põhjendamatusega ei põhine õigusaktides sätestatud nõuetel pakkumise tagatistele. Asjakohatu on kaebaja väide kolmes vastustaja poolt paralleelselt korraldatavas riigihankes nõutavate tagatiste summa suuruse kohta, sest milliseks kujuneb see summa kaebaja jaoks, on sõltuvuses tema enda valikutest selles, mitmes hankes osaleda.
Kahju tekkimine ja tekkinud kahjude suurus ei ole ettenähtavad, mistõttu on kohatud kaebaja viited ostja ja AS H vahel sõlmitud kokkuleppele kahjusid välistava asjaoluna. Käesoleval juhul ei ületa tagatise suurus
7) Eelviidatud argumente silmas pidades ei saa PKD rikkuda mingeid kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. 8) Kaebuses esitatud taotlus väljub halduskohtu volituste piirest. Kohus ei saa otsusega ette kirjutada, milline peab olema konkreetse haldusakti sisu, pealegi ei ole kaebaja täpsustanud, kuidas tuleks PKD-d muuta nii, et see oleks tema arvates seadusega kooskõlas. 9) Kaebuse ainsaks eesmärgiks on takistada vastustajal riigihanke normaalses korras ja tavapärase aja jooksul läbiviimist ja saavutada pakkumismenetluse peatamine kuudeks. Kaebuse väited on pahatahtlikud ja otsitud ning kui kaebuse esitajale jäi tõepoolest PKD vaidlusalustes punktides midagi selgusetuks, oleks ta võinud küsida vastustajalt nende kohta selgitusi
-s sätestatud korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
sätestab, et pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja sama seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale.
kohaselt on samal isikul PKD peale esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmisel õigus esitada halduskohtule kaebus PKD peale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et kaebuse esitajal puuduks
§-st 66 tulenev kaebeõigus. Seega sõltub kaebuse perspektiivi hindamine hinnangust väidetele PKD õigusvastasuse kohta.
lg 1 kohaselt võib ostja pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.
lg 5, mille punkt 1 sätestab tagatise mittetagastamise alusena pakkuja poolt pakkumise tagasivõtmise selle jõusoleku ajal, eesmärgiks on tagada, et pakkumist ei võetaks selle jõusoleku ajal tagasi ning pakkuja sõlmiks hankelepingu pakkumises esitatud tingimustel. Seega peaks tagatise suurus mõjutama pakkujat viidatud rikkumisest hoiduma. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 4.oktoobri 2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-06 p 13) on asutud seisukohale, et kuigi
lg 1 sätestab tagatise eesmärgina kahjude osalise või täieliku hüvitamise, ei ole see ammendav eesmärk.
lõikest 1 tulenevalt on riigihankemenetluse eesmärgiks edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Riigihanke pakkumismenetluses on tagatise kõige olulisemaks eesmärgiks kindlustada ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine. Viimane omakorda võimaldab konkurentsi tekkimise ja pakkujate võrdse kohtlemise. Pakkumismenetluse ausaks ja läbipaistvaks korraldamiseks on vajalik tagada reaalsete pakkumiste esitamine ja nende jõusolek, et riigihanke korraldajal säiliks võimalus valida kõige soodsam pakkumine. Pakkumise tagatis on vajalik selleks, et riigihankemenetluses osaleksid võitmisest tõsiselt huvitatud pakkujad, mis tagaks tulemusliku pakkumismenetluse. Pakkuja peab pakkumise tegemisel arvestama, et ebareaalse pakkumise tegemisel ning pakkumisest loobumisel pakkumise jõusoleku ajal ei ole võimalik nõuda tagatist tagasi üksnes põhjusel, et kahju pole hanke korraldaja kandnud. Seetõttu ei ole kaebuse väited piisavad, seadmaks kahtluse alla tagatise summa mõistlikkust vaidlusaluses riigihankemenetluses. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga selles, et kaebaja arutlus tagatiste kogusumma kohta erinevates pakkumismenetlustes ning viide käesoleva pakkumismenetluse korraldamise kuludele on asjasse puutumatu. 12. PKD p 11.7 annab pakkujatele juhise, mida tuleb märkida pakkumist sisaldavale pakendile/ümbrikule. Juhises on nõutavas märkes „mitte avada enne …“ jäetud märkimata aeg, millest varem ei tohi pakkumist avada ja mis tuleks ümbrikule märkida. Laskumata arutlusse selle üle, kas ja kuidas mõjutas vastustaja viidatud „inimlik eksimus“ selle punkti õiguspärasust, on selge, et selle punkti viidatud puudusel tuginevad kaebuse väited ei põhjenda esialgse õiguskaitse vajadust. Arvestades asjas toodud selgitusi, ei saa viidatud puudus takistada kaebajat pakkumise esitamisel. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.