1, 82 lg. 1, 100, 101 taotleb hageja võlgnevuse ja viivise , kokku 17461,40 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 410 järgi, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg. 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostjale on hagimaterjalid ja kutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Vastavasisulised teated avaldati 15. 12. 2006 ja 22. 12. 2006.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kostjat on hoiatatud, et tema kohtuistungile ilmumata jäämise korral võib kohus tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist kostja kahjuks. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 16817,90 krooni, on kostja jätnud tasumata, mistõttu hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud.
1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingule lisatud üldtingimuste p. 5.13 ja järelmaksu lepingu p. 5.4. leppinud viivise määraks 0,15 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 643,50 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Lisaks hageja poolt kantud kuludele on kostja kohustatud tasuma dokumentide väljastamiseks tehtud kulutused riigieelarvesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse alusel. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.