← Eesti

2-05-1664/1

Tsiviilasi nr. 2-05-1664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja 24. jaanuar 2006.a.; VALGA kohtumaja

§ 76, 113, 101 lg. 1 p. 1,3, Ts

MS ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS § 371, 410, 413, , 415, 434-436, 441, 442, 444 lg. 1, 452, 453, 456 kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi K.K. vastu täies ulatuses. Välja mõista K.K. halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.05..2005.a. summas üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis krooni ja viiskümmend senti ( 1735.50 ), viivis seisuga 01.05.2005.a. summas kolmsada viiskümmend krooni ja viis senti ( 350.05 ) ja kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend ( 280.)krooni ning riigilõiv kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes kakssada ( 200.- ) krooni X AS kasuks. Edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 24.01.2006.a. kohtu kantselei kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul esitada kaja alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest Taru Maakohtu VALGA kohtumajale. ASJAOLUD Hagiavaldusest nähtub, et kostjale kuulub ½ korteriomandist asukohaga Valga linn. Hooldusleping hageja kostja vahel on sõlmitud 05.02.2004.a. ning kostja asemel on alla kirjutanud tema seaduslik esindaja A.K., kuna kostja hoolduslepingu sõlmimise hetkel oli alaealine. Hoolduslepingu kohaselt võttis hageja hallata kostjale kuuluva eluruumi ning vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvast elamu-ja selle territooriumi mõttelisest osast. Hageja teostas kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu-ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse, kuid kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud vastavad arved, millised hageja esitas hoolduslepingu p. 3.5 alusel. Võlgnevus on tekkinud perioodil juuni 2004 – aprill 2005 ( kaasa arvatud ). Seisuga 01.05.2005.a. on kostjal kujunenud halduskulu ja kommunaalteenuste tasumisel võlgnevus 2085.55 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Kohtukuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni ja riigilõiv kohtukutse avaldamise eest ametlikes Teadaannetes summas 200.- krooni. 06.05.2005.a., 17.05.2005.a., 29.06.2005.a., 20.09.2005.a. ja 24.10.2005.a. väljastas Valga Maakohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ja kaaskirja ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama /tl.9, 13-18, 22, 24, 26-27/. Hagimaterjale ei õnnestunud aga kätte anda, kuna isiku elu- ja viibimiskoht olid teadmata nii hagejale kui ka pädevatele riigiasutustele, mistõttu avaldati kohtukutse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 2-l korral, 02.01.2006 ja 09.01.2006.a. / tl. 34,35 /. Kostjat hoiatati, et vastaspoole taotluse alusel võib kohus teha kostja mitteilmumisel tagaseljaotsuse või lahendada asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg. 5 kohaselt loetakse teistkordse ajalehekuulutuse avaldamisega kohtukutse kostjale kätteantuks. Seega loeb 2

(4)kohus kohtukutse kostjale kätteantuks. Hoolimata nimetatud asjaolust, ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse. Käesolevas asjas on hageja esindaja esitanud nõude teha kostja kahjuks tagaseljaotsus ning kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 410 ja 413 on võimalik lahendada antud asi tagaseljaotsusega. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg. 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks välja tuua esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, vaid viitab otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Põhivõlg Kohustise tekkealuseks oleva tehingu sõlmimise ajal kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et K.K. kuulub ½ korteri mõttelisest osast asukohaga Valga linn. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja kostja vahel 05.02.2004.a. sõlmitud hoolduslepingu ( lepingu on kostja asemel allkirjastanud kostja seaduslik esindaja A.K., kuna kostja oli hoolduslepingu sõlmimise ajal alaealine ) kohaselt võttis hageja hallata kostjale kuuluva eluruumi ning vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvast elamu- ja selle territooriumi mõttelisest osast /tl.3/. Hageja teostas kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Seega eksisteeris poolte vahel tehingul põhinev kohustis. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi Võlaõigusseadus.

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hoolduslepingu punkt 3.5 sätestab korteriomaniku (kostja) kohustuse tasuda haldajale (hageja) maksed igakuuliselt /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4 / on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ning seisuga 01.05.2005.a. võlgneb kostja hagejale halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 1735.50 krooni. Viivis

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 3.5) / tl.3 / 3

(4)on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.4 /, saades viivise suuruseks seisuga 01.05.2005.a. 350.05 krooni / tl.4 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.

§ 101lg.

1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa seisuga 01.05.2005.a. kokku summas 2085.55 krooni Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 05.05.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud nõude eest riigilõivu 280.- krooni / tl. 8 / ja kohtukutsete avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes tasunud riigilõivu summas 200.krooni / tl. 30 / ning nõuab selle väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 280.- krooni hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 200.- krooni kohtukutsete avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõivu. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega nõudnud asja läbivaatamise kulude väljamõistmist teiselt poolelt, tuleb poolte poolt kantud muud kohtukulud jätta nende endi kanda. Annemarie Gerassimov Kohtunik 24.01.2006.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.