Tsiviilasi nr.2-06-12440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 23.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsivii

§76, §94 §101, §113 lg.1, §115, §128, §397, §401, §402 ja §416 ning Ts

MS §162, §173, §367, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS-i hagi S.K. ’i vastu täies ulatuses. Välja mõista S.K. krediidilepingu järgi seisuga 18.05.2006.a. võlguolev summa kakskümmend üks tuhat kakssada kaheksateist (21 218) krooni 60 senti ja viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt (9 960.34 krooni) aastas alates 18.05.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetluskuludena riigilõiv summas seitsesada viiskümmend

(750)krooni, X AS kasuks. Välja mõista S.K. menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas kakskümmend neli

(24)krooni 20 senti riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034800017, viitenumber 2800049874; saaja : Rahandusministeerium; makse selgitus : „asja läbivaatamise kulud, tsiviilasi nr.2-06-12440“). Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.08.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 23.09.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidi leping nr.0500022/17st, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 10 000 krooni, intressimääraga 25,04% krediidisummast aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena - alates 10.10.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 10.10.2013.a.. Lepingu sõlmimisel peeti krediidisummast koheselt kinni lepingu sõlmimise tasu summas 300 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata graafikujärgsed osamaksed. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjat korduvalt hoiatanud. Hageja palub välja mõista kostjalt krediidilepingu järgi võlguolev summa 21 218.60 krooni, sealhulgas : krediidivõlgnevus summas 9 960.34 krooni, intressivõlgnevus summas 1 173.54 krooni, viivis summas 292.63 krooni, leppetrahv summas 1 992.07 krooni ning kahjuna võla sissenõudmisel hageja poolt kantud kulutused (postikulud jms.) summas 800 krooni ja hagejal kostja poolt lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu (lepingujärgne intress) summas 7 000 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis määras 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas alates 18.05.2006.a. kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 23.05.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-24/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 25.05.2006.a. /tl.25/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 23.09.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidi leping nr.0500022/17st, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 10 000 krooni, intressimääraga 25,04% krediidisummast aastas /tl.6-10/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 10.10.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 10.10.2013.a. /tl.8-10/. Asja materjalidega /tl.13-17/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intressi ja osamakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud

§416

alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.17/ ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.

§401

lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.13-17/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 9 960.34 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma krediidi tagastamist.

§94

, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (25,04% krediidisummast aastas, tasumisega igakuuliselt koos krediidisumma osamaksega /tl.6/), saades intressivõla suuruseks 1 173.54 krooni /tl.17/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga („Üldtingimused“ punkt 6.1. /tl.11/) on krediidilepingu kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud määra.

§94

ja §113 lg.1 sätestatust tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siit johtuvalt kujuneb viivise määraks lepingujärgne intressimäär – 25,04% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 292.63 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.

§158annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga.

Lepingu punkt 8 /tl.6/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 6.3. /tl.12/ fikseerivad leppetrahvi määraks 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 1 992.07 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist.

§115

lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§128

sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.18/ on tõendatud, et hageja on kostjatelt võla sissenõudmisel kohtueelses menetluses kandnud kulutusi (posti- ja asjaajamiskulud) summas 800 krooni. Kostja pidanuks lepingu kehtivuse korral tasuma hagejale intressi 25,04% krediidisummast aastas /tl.8-10/, s.o. kogumahus 20 163.45 krooni, kuid kostja intressimakseid nõuetekohaselt teostanud ei ole. Lepingu ülesütlemisel moodustas kostja pooltmakstud intressisumma 449.07 krooni ja hageja intressinõue 1 173.54 krooni, mistõttu oleks hageja õigustatud lepingu kostjate poolt kohase täitmise korral saama lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest intressi 16 548.77 (20163.45449.07-1173.54-1992.07) krooni; hageja soovib kahjuna kostjalt vaid 7 000 krooni suuruse intressivõla väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist.

§101

lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 21 218.60 krooni.

§113lg.1 sätestatu võimaldab nõuda viivise maksmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ts

MS §367 annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud hagi esitamisjärgselt (alates 18.05.2006.a.) viivise väljamõistmist lepingus ettenähtud intressimääras 25,04% võlgnetavalt krediidisummalt (9 960.34) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 750 krooni /tl.19/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 750 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludena asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumendi kättetoimetamise edastamise ja väljastamise kulud (menetluskulude arvestuslehtede järgselt) summas 24.20 krooni riigituludesse ning jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 23.08.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-06-12440/3