Tsiviilasi nr.2-05-14900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mai 2006.a. Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14900 Tsiviilasi X AS hagi S.J. vastu 28 750 krooni väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: X AS Hageja esindaja: E.A. esindajad Kostja: S.J. RESOLUTSIOON Juhindudes LKS §48 lg.2 p.4,7; § 48 lg. 3 ning RLS §16 lg.1 p.4; TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 64 lg.1 ning alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS §407, §415, §420; §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi S.J. vastu 28 750 krooni nõudes, täies ulatuses. Välja mõista S.J. liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend (28 750) krooni X AS kasuks. Välja mõista S.J. kohtukuludena hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas üks tuhat seitsesada viiskümmend
(1750)krooni riigi tuludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034796011, viitenumber 2900072699; saaja: Rahandusministeerium). Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Justiitsministeeriumile menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse ärakirja kättesaamisest või 28 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisega kättetoimetamisest (TsMS §317 lg.5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast) esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hagiavalduse asjaolud 10.06.2002.a. toimus Pärnus X ja Y tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus S. J., juhtides sõidukit Honda Civic, ei andnud teed peateel liikuvale sõidukile ning põhjustas sellega liikluskahju sõiduki Audi 100 omanikule R.L. /tl.4/. Liikluskahju põhjustajal S.J. puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning ta lahkus pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt. Hageja nõue Hageja esindaja seletab, et kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli X AS-is sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping (poliis nr.SP5 0250233T) /tl.17/, mille alusel tekkis X AS-il kahju hüvitamise kohustus. Selle alusel on hageja kannatanule kindlustushüvisena hüvitanud liiklusõnnetusega tekitatud kahjude korvamiseks 25 000 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 3750 krooni. Hageja esindaja avaldab, et hageja on korduvalt edastanud kostjale pretensioone, milledele aga kostja ei ole reageerinud ning seega oli hageja sunnitud vastava nõudega pöörduma kohtusse /tl.18-19;20-21/. Hageja palub kostjalt välja mõista liikluskahju summas 25 000 krooni ja kahjukäsitluskulud summas 3750 krooni, kokku summas 28 750 krooni. 2
(4)Menetluse käik Kuna kostja ei viibinud tema registrijärgses elukohas (Valga maakond) /tl.26/ ega teadaolevas viibimiskohas /tl.38/ ning kostja tegelik viibimiskoht oli hagejale ja pädevatele ametiasutustele teadmata /tl.33/, toimetas kohus hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte avalikult ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.44-46,47,49/. Kuigi vastav kohtuteadaanne avaldati teistkordselt Ametlikes teadaannetes 17.02.2006.a. ning kohtule kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg lõppes 06.04.2006.a., ei ole kostja kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seadus” (TsÜS) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 10.06.2006.a. toimus Pärnus X ja Y tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus S.J., juhtides sõidukit Honda Civic, ei andnud teed peateel liikuvale sõidukile ning põhjustas sellega liikluskahju sõiduki Audi 100 omanikule R.L. /tl.4,5/. Toimunud liiklusõnnetus on hageja poolt registreeritud kahjujuhtumina nr.S2221095. S.J. on tunnistanud ennast vastutavaks isikuks liikluskahju tekitamises, andes selle kohta allkirja vormi „Teade liiklusõnnetusest“ vastavale väljale /tl.4/. S.J. poolt kasutatud sõiduki suhtes oli X AS-is sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping (poliis nr.SP5 0250233T) /tl.17/, mille alusel tekkis X AS-il kahju hüvitamise kohustus. Materiaalõiguslik regulatsioon “Liikluskindlustuse seaduse” (RT 43/01-238) (LKS) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega on hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega ja kohustatud hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega on tõendatud, et kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse alusel hüvitas hageja kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 25 000 krooni (sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus miinus sõiduki jääkväärtus) /tl.5/. Liikluskahju suurusele lisandub ka kahjukäsitluskulu, millise suuruseks on 3750 krooni. LKS §48 lg.2 p.4 sätestavad hageja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus on peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ja LKS §48 lg.2 p.7 sätestab hageja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki 3
(4)valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et kostja S.J. puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ning ta lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte, millest tulenevalt on hagejal õigustatud esitama regressnõude kostja vastu liikluskahju hüvitamiseks. LKS § 48 lg. 3 järgi nõutakse regressinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Asja materjalidest nähtub, et liikluskahju käsitluse kulud on 3750 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on esitatud regressnõue /tl.3/ summas 28 750 krooni. Seega tuleb kostjalt regressi korras välja mõista hageja poolt liikluskahju hüvitamisel kantud kulutused ning kahjukäsitluskulud kogusummas 28 750 krooni hageja kasuks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RT 39/05-308) §3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 64 lg.1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja oli „Riigilõivuseaduse“ (RLS) (76/04-526) RLS § 16 lg.1 p.4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest liikluskahju regressnõude esitamise eest, tuleb tasumisele kuuluv riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Nimetatud nõudelt (28 750 krooni) “Riigilõivuseaduse” §37 lg.1 (lisa tabel 2) järgi arvutatav riigilõiv on 1750 krooni. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena välja mõista hagi esitamisel regressnõude eest tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1750 krooni, riigi tuludesse. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Hele Ilisson Kohtunik 23.05.2006.a. 4
(4)