Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-35102 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2007 a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtuistungi toimumise aeg 30. jaanuaril 20

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 7.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

8. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

9. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist mõlemale lapsele 1500 krooni kuus, mis on seadusega sätestatud alla miinimumsumma (

§ 61

lg 4), mis alates 01.01.2006 a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007 aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6) siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kohus

§ 61lg 6 nimetatud asjaolusid ei tuvastanud.

Hageja ja kostja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on nende igakuised sissetulekud võrdsed.

1. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lastele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö ja teenida vajaliku sissetulekut lapsele ülalpidamiseks. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea võimalikuks piisavalt teenida sissetulekut. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.
2. Kostja elab koos elukaaslase ja tema kahe lapsega, kes pole kostja ülalpeetavad, kostjal puudub seadusest tulenev kohustus neid üleval pidada, kostja elukaaslasel on võimalik nõuda oma lastele elatise tasumist vabatahtlukult või kohtu kaudu elatist maksma kohustatud isikult ning kostja elukaaslane hakkab saama emapalka, seega puuduvad kostjal uues perekonnas ülalpeetavad. Kostjal on kohustus ülal pidada oma ülalpeetavaid alaelisi lapsi, kes elavad koos hagejaga ja kellede ülalpidamist kohtu kaudu hageja nõuab. 3
3. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, laste igakuiste kulude tõendamatuse kohta, sest EV Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist alla minimaalmäära, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 13. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o 22.11.2006. a

§ 70lg 1 alusel. V Kohtu selgitused 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses. 15.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). Kohtunik: Fred Fisker 4