Tsiviilasi nr.2-05-21682 KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juunil 2006.a.; Valga Kohtumaja Tsiv

§76, §271, §292, §293, §294, § 310, §113, §101 lg. 1 p. 1,3, Ts

MS ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi S.Z. vastu tasumata maksete 1247,45 krooni võlgnevuse nõudes täies ulatuses. Välja mõista S.Z. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus summas üks tuhat ükssada kakskümmend kolm ( 1 123 ) krooni 10 senti ja viivis summas ükssada kakskümmend neli

(124)krooni 35 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas ükssada viis

(105)krooni; X AS ( a/a X EÜP ) kasuks. 1 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 07.06.2006.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutab üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit aadressil Valga linnas. Üürileping kostjaga oli sõlmitud 13.10.2004.a. tähtajaga kuni 31.05.2005 / tl.3 /.Pärast tähtaja möödumist jätkas kostja korteri kasutamist ning hageja ei avaldanud teisele lepingupoolele teistsugust tahet. Seega muutus üürileping tähtajatuks. Üürilepingute p.2.2.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kostja kohustus tasuma üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil november 2004. a. kuni detsember 2005.a. esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved kokku summas 1 123,10 krooni ning viivise summas 124,35 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 1 123,10 krooni ja viivis 124,35 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 105 krooni. Menetluse käik 14.03.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada / tl.16-17 /. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X AS ja S.Z. sõlmisid 13.10.2004.a. üürilepingu nr 117, tähtajaga 01.11.2004.a. kuni 31.05.2005.a., mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi Valgas tl. 3 /.

§ 310

lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet, Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Tähtajaline üürileping on käesolevaks ajaks muutunud tähtajatuks kuna üürilepingus fikseeritud tähtaja 31.05.2005.a. möödumisel jätkas kostja korteri kasutamist. Hageja on teadlik, et kostja jätkas asja kasutamist ja ei nõudnud pinna vabastamist. Seega eksisteerib poolte vahel lepingul põhinev kohustis.

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg.

1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 293

sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud / tl. 3 /. Seega on poolte vahel 13.10.2004.a. sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised.

§ 294

kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil november 2004.a. kuni detsember 2005.a. summas 1 123,10 / tl.4 /, milline tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. 3 2.2 Viivis

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.3) / tl.3 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast . Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.4 /, saades viivise suuruseks 124,10 krooni / tl.4 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.

§ 101lg.

1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa kokku summas 1247,45 krooni Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 105 krooni / tl.8 /, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Hele Ilisson kohtunik 12.06.2006.a. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-05-21682/4