Tsiviilasi nr.2-05-8914 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 30.august 2006.a.; Valga kohtum
§150
lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661 lg.4, kohus määras: Kinnitada OÜ X ja H.N. vahel 30.augustil 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. H.N. tunnistab võlgnevust OÜ X ees summas viis tuhat kakssada kolmteist (5 213) krooni 11 senti ja hageja kohtukulude nõuet summas kuussada üks
(601)krooni 31 senti.
- H.N. kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla, viivise ja menetluskulude katteks kokku viis tuhat kaheksasada neliteist (5 814) krooni 42 senti hiljemalt 13.septembriks 2006.a. Y AS-i arvelduskontole nr.X Hansapangas (viitenumber 701740944).
- H.N. poolt kompromissilepingust tulenevate maksetega viivitamisel on X OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu kompromissilepingust tulenev võlgnevuse jääk ja H.N. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-05-8914, seoses Tagastada Y AS-ile viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on kakssada kaheksakümmend
(280)krooni. Määrus saata pärast selle jõustumist täitmiseks Eesti Raamatupidamiskeskusele ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. Kohtute Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest pooltele (30.08.2006.a.). ASJAOLUD Menetluse käik 29.06.2005.a. on kohtule laekunud OÜ X hagi H.N. vastu liitumislepingujärgse võlgnevuse ja viivise, kogusummas 6 426.22 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-3/. 30.08.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus Kohtuistungil esitavad pooled kohtule nende vahel 30.08.2006.a. sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu ning taotluse vaidluse kompromissiga lahendamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja võlanõuet (koos viivisega) summas 5 213.11 krooni ja menetluskulude (1/2 riigilõivust ja õigusabitasu) nõuet summas 601.31 krooni ning on need summad nõus hagejale tasuma 13.septembriks 2006.a.. Hageja esindaja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendavaid tingimusi seada ei soovi. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti avaldavad pooled, et nad soovivad vähendada määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hageja nõudeid tunnistanud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kompromissilepingus ja kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
§150
lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 560 krooni /tl.18/. Seega tuleb hagejale tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o. 280 krooni.
§661
lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. annab menetlusosalisele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest ja/või taotleda kaebetähtaja vähendamist. Pooled on kohtuistungil kohtule avaldanud, et soovivad lühendada kaebetähtaega viie päevani. Seega fikseerib kohus määruses lahendi peale edasikaebe tähtajana viis päeva. A.Kaldma kohtunik 30.08.2006.a.