Tsiviilasi nr. 2-05-16300 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise ning riigilõivu väljamõistmise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Määruse tegemise a

§428

lg.1 pp.4,5, §§429-§433 ja §§463-§466, kohus määras: Kinnitada X volitatud esindaja ning kostja V.P. vahel sõlmitud kokkulepe ja selle lisa poolte poolt allkirjastatud kujul, milline on käesoleva määruse lahutamatu osa. Pooled leppisid kokku alljärgnevas:

1. kostja V.P. kohustub tasuma hagejale hageja poolt vähendatud võlgnevuse viiskümmend kaks tuhat kaheksakümmend üks ( 52081.) krooni poolte poolt allkirjastatud maksegraafiku alusel ( kompromissi lisa nr. 1 ).
2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma hageja X arveldusarvele nr. Y Hansapanka. Lõpetada menetlus X hagi V.P. vastu 54318.60 krooni nõudes, kuna pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe.

§ 150lg.2 p.

1 ja § 150 lg. 3 välja mõista kostjalt V.P. üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ( 1875.- ) krooni riigituludesse ( SEB EÜP 10220034796011; viitenumber 2900072699 ). Riigilõiv tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung esitada Valga kohtumajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 26.08.2005.a. esitas X Valga Maakohtule hagi V.P. vastu liikluskahju 54318 krooni ja 60 sendi nõudes. 13.02.2006.a. kohtuistungil esitati kohtule poolte poolt allkirjadega kinnitatud kirjalik kokkulepe koos lisaga, milline palutakse kohtul kinnitada ja ühtlasi lõpetada menetlus. Mõlemad pooled kinnitavad, et on teadlikud, et vastavalt

§ 432

ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiga ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud avaldusega, leiab, et kokkuleppe tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kokkulepe tuleb kinnitada.

§ 428lg.

1 p. 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromissi tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi. Kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus, mõistetavus ja täidetavus, redigeerib kohus määruse resolutsioonis kompromissi teksti, muutmata seejuures kokkulepete sisu ja –tingimusi. Pooled on ka kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega tuleb menetlus antud tsiviilasjas lõpetada.

RakS § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 4 alusel oli hageja vabastatud riigilõivu 3750.krooni tasumisest ning see tuli

( kehtinud kuni 31.12.2005.a. ) § 64 lg. 1 kohaselt riigilõiv mõista välja kostjalt riigituludesse. 01.01.2006.a.

§ 150lg.2 p.

1 ja § 150 lg. 3 alusel tuleb aga kostjalt mõista pool riigilõivust riigituludesse. Annemarie Gerassimov Kohtunik 13.02.2006.a.