MS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M. A. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. A. krediitkaardilepingu nr.xxxxxxxx järgi võlguolev summa üksteist tuhat kuussada üheksakümmend üks (11 691) krooni 62 senti ning arvelduslaenulepingu nr.xxxxxxxx järgi võlguolev summa kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa (3 889) krooni 90 senti, ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) krooni; AS X kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja M. A. kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.08.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks juhul, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 08.11.2001.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 800 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse limiidina summa 5 400 krooni ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 06.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 540 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas). 13.09.2001.a. sõlmiti poolte vahel arvelduslaenu leping nr.xxxxxxxxxxxxx, mille alusel hageja avas kostjale arvelduskonto krediidilimiidiga summas 3 500 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma limiiditasu 1% aastas ja intressi 17% aastas. Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaartidega tehinguid, kuid ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressid ja limiiditasu maksmata ning püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingud erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingutejärgseid võlgnevusi tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista krediitkaardilepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 11 691.62 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 10 898.15 krooni, intressivõlgnevus summas 474.95 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 318.52 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista arvelduslaenu lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 3 889.90 krooni, sealhulgas : laenuvõlgnevus summas 3 498.09 krooni, intressivõlgnevus summas 278.01 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 13.80 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 10.04.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 11.04.2006.a. /tl.23/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.9-10,11-13/ on tõendatud, et 08.11.2001.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 800 krooni ning 13.09.2001.a. sõlmiti poolte vahel arvelduslaenu leping nr.xxxxxxxxxxxxx, mille alusel hageja avas kostjale arvelduskonto krediidilimiidiga summas 3 500 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Pooled leppisid krediitkaardi kasutamise lepingus kokku kohustusliku tagasimakse limiidina summa 5 400 krooni ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 06.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 540 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) ning arvelduslaenu lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma limiiditasu 1% aastas ja intressi 17% aastas. Asja materjalidega /tl.1418/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse, limiiditasu ja püsimakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema /tl.19/ ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.15,17/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina krediitkaardi kasutamise lepingu järgi 10 898.15 krooni ning arvelduslaenu lepingu järgi 3 498.09.
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest (vastavalt 16% ja 17% aastas /tl.9,11/), saades intressivõla suuruseks krediitkaardi kasutamise lepingu järgi 474.95 krooni ning arvelduslaenu lepingu järgi 278.01 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Sama paragrahvi esimese lõike kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, kui lepinguga ettenähtud intressimäär ületab seadusjärgset viivisemäära. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast (vastavalt 23% ja 17% aastas, saades põhiosa võlalt arvestatud viivise suuruseks krediitkaardi kasutamise lepingu järgi 318.52 krooni ning arvelduslaenu lepingu järgi 13.80 krooni.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 15 581.52 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 250 krooni /tl.7/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. H.Ilisson kohtunik 30.08.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.