kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Vastavalt
§-le 407 lg 1 ja 4 ) võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas.
kohaselt kui puudub pooled või üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus hoiatas kostjat, et kui ta ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub abielu lahutada, jätta perekonnanimeks A.. ja mõista kostjalt elatis summas 1500 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos 18.10.2005.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Hageja selgitas, et kostja ei võtta osa poja kasvatamisel ja ülalpidamisel. Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud 18.10.2005.a ja neid taastada ei ole võimalik, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Narva Perekonnaseisuosakonnas 12.12.1997.a. väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli O..A.. abielueelne perekonnanimi „K..“. Hageja palub jätta temale abielu perekonnanimi „A..“. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Hageja töötab, teda bruto töötasu kuus on 3000 krooni. Tema saab lastetoetust 300 krooni kuus. Hageja elab koos oma emaga, kes töötab, saab minimaalse kuupalga. Kostja on töövõimeline, töötas, saab ja peab oma last ülal pidama. Kohus arvestab sellega, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt, et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 06.03.2006.a. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kohus leidis, et kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (
S ) § 29 lg 2, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70;
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.