ÜS §5 ning VÕS §30, §76 ja §396 ning
, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Ljubov TARASSOVA hagi Irina BOLTUNOVA vastu täies ulatuses. Välja mõista I.B. laenuvõlgnevus summas kaksteist tuhat (12 000) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat viiskümmend (1 050) krooni ja kohtutäituri tasu summas kaheksasada kaheksakümmend viis
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et 14.05.2003.a. on kostja andnud hageja kasuks võlakirja, millega kinnitab hagejalt 12 000 krooni suuruse laenu saamist. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §30 lg.1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS §396 lg.1 sätestab laenusaaja kohustuse laenuna saadud rahasumma tagasi maksta. VÕS §76 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil vastavalt seadusele või lepingule. Võlatunnistus sätestab kostja kohustuse tasuda hagejale laen 14.juuliks 2005.a. /tl.3,4/. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja ei ole kokkulepet täitnud ja hagejale võlgnevust tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt võla tasumist ja kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuvõlgnevus summas 12 000 krooni. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud oma menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1050 krooni /tl.5/ väljamõistmist ning on asja menetluses tasunud kohtutäitur A.K. hagi tagamisega seotud täitetoimingute (kostja pangakontodel olevate rahasummade arestimine) eest 885 krooni /tl.10,11/. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1 050 krooni ja menetlusvälise kuluna (
Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. H.Ilisson kohtunik 30.03.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.