3-06-2403/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2007, Jõhvi 3-06-2403 X kaebus Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Inspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 02.10.2006 koostas Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Inspektsiooni tööinspektor 05.09.2006 X mehhanisaator-lukksepp-teetöölise Janar Jäägeriga toimunud tööõnnetuse kohta uurimiskokkuvõtte (t.l. 35-36) ja vormistas ettekirjutuse nr. 8.02-19/17074-1 (t.l. 25-26). 16.10.2006 esitas X ettekirjutuse punkt 4 kehtetuks tunnistamiseks vaide (t.l. 16-21), ühtlasi palus ta täiendavat uurimist tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks ja uurimiskokkuvõtte muutmiseks. 06.11.2006 koostatud vaideotsusega nr. 8.02-07/18406 jäeti need nõuded rahuldamata (t.l. 9-10). 08.12.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-7) ja palus, et Ida-Virumaa Inspektsiooni kohustataks viima läbi tööõnnetuse asjaolude täiendav uurimine. Kaebaja leidis haldusmenetluse seaduse § 107 lg. 1 ja Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrusega nr. 146 kinnitatud “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra” § 5 p. 1 tuginedes, et tööõnnetuse uurimisel on jäetud hindamata Janar Jäägeri käitumisest tulenevad asjaolud. Seejuures väideti, et Janar Jääger asus omavoliliselt tegema tööd, mis ei olnud ette nähtud rikkudes sellega otseselt talle antud töökäsku ning oma ametijuhendi punkte 1.3.
2. 1.3.7 ja 3.
3. Veel väideti, et toimunus on Janar Jääger vähemalt osaliselt ise süüdi ja õnnetus jäänuks toimumata, kui ta asunuks tegema seda tööd, milleks talle anti töökäsk ning kui ta poleks olnud poolhaagisega füüsilises kontaktis. Kaebuses leiti, et uurimiskokkuvõttes on OÜ Jaotusvõrk kooskõlastuste ja lubade puudumine üle hinnatud ning, et töötaja enda käitumise ja sajuse ilma tõttu oleks õnnetus toimunud ka nende olemasolu korral. Samal põhjusel ei peetud õigeks projektijuhi tegevusetuse 1 käsitlemist õnnetuse põhjustajana ning märgiti, et elektripinge õhu läbilöök oli sedavõrd ainukordne ja erakorraline risk, et sellega arvestamist polnud mõistlik eeldada. Kokkuvõtteks leiti kaebuses, et tööõnnetuse põhjuseks oli õhuniiskuse tõttu toimunud elektripinge õhu läbilöök, elektriliinile väga lähedal asunud ülestõstetud veoki kast ja lisapõhjusena Janar Jäägeri tegevus töökäsu ja tööohutuse eiramisel. Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Inspektsiooni kirjalikes vastuväidetes (t.l. 29-33) peeti kaebaja nõuet põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks ning leiti, et kaebusega soovitakse õnnetuse asjaoludele antud hinnangute ja seisukohtade ümberhindamist selliselt, et võimaliku kahjunõude korral oleks uurimiskokkuvõte kaebajale soodsat hinnangut sisaldavaks tõendiks. Seejuures märgiti, et kaebaja küll väidab, et tööõnnetuse asjaolud on välja selgitamata või on jäetud nendele hinnang andmata, kuid ei viita ühelegi konkreetsele asjaolule ja tegelikult sisaldab kaebus üksnes nõuet kohustada tööinspektorit oma seisukohad ümber hindama. Vastuses leiti, et kuna tööinspektor on läbi viinud kõik õigusaktides nõutud toimingud, välja selgitanud tööõnnetuse asjaolud ja põhjused, kogunud dokumentaalsed tõendid, koostanud nõuetekohase uurimiskokkuvõtte ega ole rikkunud kaebaja õigusi, ei saa uurimiskokkuvõte kaebajale kaasa tuua põhjendamatuid ja seadusega vastolus olevaid kohustusi. Kaebuse väidetele esitatud sisulistes vastuväidetes kirjeldati uurimise käigus tuvastatud asjaolusid ning märgiti, et puudub alus väiteks nagu oleks Janar Jääger rikkunud tööohutusnõudeid ja seadnud autokastiga füüsilises kontaktis olemisega ise oma elu ja tervise ohtu. Kaebuse väitega, et õnnetus oleks samas olukorras toimunud ka kooskõlastuste ja lubade olemasolul küll nõustuti, kuid märgiti, et vaid siis, kui tööandja ei kavanda ja korralda tööd olemasolevatest ohuteguritest lähtudes ega võta tarvitusele ennetusabinõusid töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Veel väideti, et uurimiskokkuvõttes on välja toodud kõik töötajate terviseriski vältimiseks kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumised, kuid ei ole antud ühelegi rikkumisele olulist tähendust ning lisati, et tööõnnetuse toimumine elektripinge õhu läbilöögiga on õnnetusjuhtumi tehniline külg, mis realiseerus õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED Tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, töötaja ja tööandja õigusi ja kohustusi ning neist tuleneva vastutuse küsimusi reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Kõik tööõnnetuse uurimise läbiviimisesse puutuv on sätestatud Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrusega nr. 146 kehtestatud “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korras”. Nimetatud korra § 5, § 6 ja § 8 lg. 6 on määratletud tööõnnetuse uurimise eesmärk ning kehtestatud tööõnnetuse uurimise üldised nõuded ja uurimiskokkuvõtte koostamise kohustus. Sätestatust ei tulene, et tööõnnetuse uurimise puhul on tegemist tavapärase haldusmenetlusega millele laieneb kogu selle menetluse kohta kehtestatu. Asjaolu, et tööinspektor peab uurimiskokkuvõttes välja tooma tööõnnetuse põhjused, õigusaktide nõuete rikkumised ja abinõud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks, eeldab toimunule hinnangute andmist ja sisaldab seega ulatuslikku kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas esineb menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas otsustus tugineb seaduslikule alusele ja on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ning kas pole väljutud diskretsiooni piiridest ega tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Seega on õige vastustaja seisukoht, et vaidlus uurimiskokkuvõttes antud hinnangute ja seisukohtade üle ning kannatanu süü küsimus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus saab kontrollida vaid seda, kas uurimise läbiviimine oli õigustatud ning kõik õigusaktides ette nähtud uurimistoimingud on teostatud ja vastavad kehtestatud nõuetele, tööinspektori hinnangute sisu ta aga kontrollida ja ümber hinnata ei saa. Ka juhul kui halduskohtul oleks selline õigus, ei saaks ta kohustada tööinspektorit tegema kohtu poolt kindlaks määratud sisuga otsustust. Kaebuse väidetest ja taotlusest on aga selgelt näha, 2 et kaebaja just seda soovibki. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg. 4 kohaselt peab kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi uurima tööinspektor. 05.09.2006 X töötaja Janar Jäägeri surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimistoimikus (t.l. 34-70) on olemas dokumendid, mis tõendavad, et tööinspektor on asjas läbi viinud “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra” § 6 punktides 1, 2, 3 ja 4 kehtestatud kohustustele vastavalt sündmuskoha vaatluse, võtnud asjaosalistelt seletused, selgitanud välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud, teinud fotosid ning kogunud dokumentide koopiad. Kinni on peetud selle korra § 8 lg. 3 kehtestatud 30 päevasest tähtajast, uurimise tulemuste kohta koostatud uurimiskokkuvõte vastab kõigile sama korra § 8 lg. 6 kehtestatud nõuetele ning avastatud rikkumiste kõrvaldamiseks on 02.10.2006 tehtud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26’ ette nähtud vorminõuetele vastav ettekirjutus. Kaebaja pole seda kohtus vaidlustanud, kuigi halduskohtumenetluse praktika järgi saab menetlusnormide rikkumist vaidlustada üldjuhul vaid koos lõpliku haldusaktiga. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei näe ette uurimistoimingute vaidlustamise võimalust ja selle seaduse § 262 kohaselt on vaidlustatav vaid õigusaktide nõuete rikkumise kohta tehtud ettekirjutus. Seda, et tööõnnetuse uurimise käigus või selle tulemuste vormistamisel oleks tööinspektor rikkunud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, ületanud diskretsiooni piire või kaldunud kõrvale selle eesmärgist, uurimistoimikust ei nähtu. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Inspektsioon kohtukulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3