2-06-22188/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. november 2006.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-22188 Tsiviilasi A P, M K, H R, M N, E K, E A, H V ja Pärnu linna hagi H H vastu võla ja viivise nõudes summas 15 604.55 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: A P; M K; H R; M N; E K; E A; H V; Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja kõigil kaashageja M K Kostja H H Asja lahendamise viis Lihtmenetluses Rahuldada A P, M K, H R, M N, E K, E A, H V ja Pärnu linna hagi. Välja mõista H H`lt põhivõlg 14 660 (neliteist tuhat kuussada kuuskümmend) krooni ja 55 (viiskümmend viis) senti ning viivis 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni ühiselt A P, M K, H R, M N, E K, E A, H V ja Pärnu linna kasuks. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja H H kanda. RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asja sisu kirjeldus Hagejate nõuded ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Vastavalt esitatud ühisele hagile (tl 1-4) on hagejad A P, M K, H R, M N, E K, E A, H V ja Pärnu linn Pärnu linnas asuva elamu korteriomandite omanikud. 16.07.2001.a sõlmisid korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu elamu kaasomandis olevate mõtteliste osade majandamiseks (tl 6-9), edaspidi on korteriomanike suhteid majas korraldatud korteriomanike üldkoosoleku otsustega majandamise korra kohta. Korteriomanikud on muuhulgas võtnud vastu otsuse elamu remondifondi loomiseks, millesse esialgselt tuli tasuda 5 krooni iga korteri m2 eest kuus, alates 01.06.2004.a 15 krooni m2 eest (protokoll tl 5). Lisaks tuleb korteriomanikul tasuda prügi eest vastavalt korteris elavate inimeste arvule ning vee tarbimise Tsiviilasi nr 2-06-22188 eest vastavalt mõõdiku näidule ning teha seda igakuiselt
2. kuupäevaks T K kätte või arvele. Korteriomanikud võtavad osa ka tänava ja majaümbruse koristamisest vastavalt graafikule või tasuvad 100 krooni ühe temal lasuva koristamiskorra eest. Kostja H H, kes on samas majas asuva korteri omanik, ei ole tasunud alates 2005.aasta maist remondifondi makseid, tasusid prügi ja vee eest ega ole alates 2006.aasta märtsist koristanud vastavalt graafikule (graafik tl 10). Teda on teavitatud üldkoosolekutest, saadetud meeldetuletusi võla suuruse kohta (tl 11-15). Kostja on 25.02.2006.a andnud kirjaliku lubaduse võlg tasuda nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hilisemaks kui 31.06.2006 (tl 15). Senini on võlad tasumata ning kostja võlgneb remondifondi maksete eest hagi kohaselt 15.08.2006.a seisuga 12 456 krooni, vee ja kanalisatsiooniteenuste eest 1239.20 krooni ja prügiveo eest 1068.15 krooni (prügi eest tasumise kord kehtestatud üldkoosoleku otsusega – tl 16). Kostjal on võlgnevus koristamata jätmise eest kahe korra eest kokku 200 krooni. Alates 16.09.2005.a on üldkoosoleku otsuse alusel (tl 17-18) arvestatud kostja põhivõla osalt ka viiviseid 0,05% päevas, mis hagi esitamise ajaks on kokku 944 krooni. Kogu võla arvestus on esitatud hagi lisana (tl 19). Remondifondi maksete vajadust on hagejad sisustanud aastate väitel tehtud väiksemate töödega ning 2005.aastal korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel vahetatud katusega ja maja fassaadi renoveerimistöödega (üldkoosoleku protokoll tl 20-21). Hagejate kinnitusel ei ole kostja kunagi vaielnud vastu remondifondi kogumise vajadusele ega osamaksu suuruse arvutamisele, selgitanud vaid, et temal puuduvad vahendid vastavate summade ja tarbitud teenuste eest tasumiseks. Eeltoodu põhjal ning tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 – 3 sätetele paluvad hagejad kostjalt välja mõista põhivõlg 14660.55 krooni ning viivised 944 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 43-45) sisulisi vastuväiteid hagile ei esita, kinnitab oma võlgnevust. Kostja väitel ostis ta korteri koos oma pojaga pangalaenuga ega teadnud pikka aega, et korteril on võlgnevused. Kostja on üritanud väiksemas ulatuses võlgnevust vähendada ja lubab võla koheselt tasuda, kui korter on müüdud. Samuti soovis kostja näha remondimaterjali arveid, selgitamaks, kellele ja kui palju milliste remontide eest on tasutud. Hagejad esitasid nimetatud arveid 2005-2006.aastate kohta kokku 30-l lehel, kostja neile arvetele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatavad õigusaktid Kostja vastusest ja tema käitumisest enne kohtumenetlust (on kirjalikult kinnitanud soovi võlgnevus tasuda) järeldab kohus, et kostja ei vaidle haginõudele sisuliselt vastu. Kohus leiab, et hagejad on õigesti tuginenud AÕS ja KOS vastavatele sätetele. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ning AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik ühise alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. KOS (milline seadus on eriseadus, reguleerimaks just korteriomanditega elamutes kaasomandi kasutamist) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Hagejate nõue põhineb korteriomanike üldkoosoleku otsustele (mis kõik on ka hagile lisatud) ning on seega kooskõlas KOS § 8 ja § 15 lg 1 nõuetega. Vastavalt KOS § 13 lõigetele 2