1 2 – 05 – 21644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „15“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 21644 Tsiviilasi: T (T) V (V) hagi U V vastu 19.augustil 1998.a. Ida – Viru Perekonnaseisuosakonnas registreeritud abielu lahutamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: T (T) V (V) (isikukood Eestis ei ole teada; sünniaeg: 22.märtsil 1954.a. Donetskis (Ukraina), elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja Eestis käesolevas menetluses (ema): V Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: U V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „22“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, T (T) V (V), esindaja Eestis (ema), V Z, ning kostja, U V; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada T (T) V (V) ja U V abielu, mis registreeriti „19“augustil 1998.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.
- Pärast lahutust jätta T (T) V (V) perenimeks – „V (V)“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna U V kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. 2 Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD T (T) V (V) ja U V elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „19“augustist 1998.a., mis registreeriti Ida – Viru Perekonnaseisuosakonnas, kus tehti abiellumise kohta kanne nr.
- Poolte registreeritud abielust alaealisi lapsi ei sündinud. Abikaasade ühisvara pooltel jagada ei ole. Hageja, T (T) V (V), leidis hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna hageja alaline elukoht oli Ukrainas tütre juures, hageja viisa lõppes 2005.a. detsembris. Perekonnaseisuametis abielu lahutamisest U V keeldus. Abielulised suhted T (T) V (V) ja U V vahel lõppesid ammu. T (T) V (V) palus abielu lahutada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „V (V)“. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, U V, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, T (T) V (V), esindaja Eestis (ema), V Z, selgitas kohtule kohtuistungil, et T (T) V (V) ja U V abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Alates 2004.a. elab T (T) V (V) välismaal (Ukrainas) ja U V elab Eestis. Mingeid abielulisi suhteid poolte vahel ei ole juba pikka aega. Ühiseid lapsi T (T) V (V) ja U V ei ole. Samuti puudub jagamist vajav ühisvara. Pärast lahutust palus jätta T (T) V (V) perenimeks – „V (V)“. Selgitas kohtuistungil täiendavalt, et T (T) V (V) ei saanud isiklikult kohtusse tulla, kuna temale keelduti Eesti viisa andmisest. Hagi palus rahuldada ja abielu lahutada. Kostja, U V, kohtuistungil hagile vastu ei vaielnud ja palus abielu lahutada. Ühiseid lapsi abikaasadel ei olnud, aga samuti puudub abikaasade ühisvara. Varalised vaidlused poolte vahel puuduvad. U V selgitas kohtule kohtuistungil, et T (T) V (V) sõitis 2004.a. Ukrainasse tütre matustele ja jäigi sinna elama. T (T) V (V) võttis endale ka Ukraina kodakondsuse. Abielulisi suhteid poolte vahel ei ole juba alates 2004.asatast, kui T (T) V (V) lahkus elama Ukrainasse. Leiab, et abielu jätkamine ei ole võimalik nõustus kandma kohtukulud. 3 KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. T (T) V (V) ja U V abielutunnistusega (tl.5). Viru Maakohtu 19.septembri 2006.a. määrusega ja selle tõlkega vene keelde (tl.9-17). Esindaja (ema), V Z, Venemaa kodaniku passi fotoärakirjaga (tl.24). T (T) V (V) ja tema tütre Ukraina kodaniku passi fotoärakirjaga (tl.25-26). Tõend viisakutse esitamise kohta T (T) V (V) Eestisse kutsumiseks (tl.27). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et T (T) V (V) ja U V abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu tuleb abielu lahutada. Pärast lahutust tuleb T (T) V (V) perenimeks jätta – „V (V)“. Abielust sündinud ühiseid lapsi T (T) V (V) ja U V ei ole. Varalisi vaidlusi poolte vahel ei ole. Jagamist vajav abikaasade ühisvara puudub samuti. Kohus pidas vajalikuks panna kohtukulud U V kanda. Johannes Külaots Kohtunik