KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-24403 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 2

§ 405

lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks ei ole kohtule esitatud.

1. Tellimus-lepingute nr 30495, nr 1783 ja nr 49669 kohaselt sõlmis kostja viidatud lepingud äriühinguga, mille ärinimi oli T Eesti AS. 19.12.2001 kandeotsusega T AS ärinimi muudeti ning uueks ärinimeks sai F AS. 05.01.2005 kandeotsusega muudeti ka viidatud ärinime ning uueks ärinimeks sai I AS. Kohtule esitatud arvetel on nende väljastajana näidatud F AS. Samas järeldub arvete väljastamise kuupäevadest, et need on varasemad kui ärinime muutmine ning jäävad aega, mil viidatud aktsiaseltsi ärinimi oli veel T AS, mitte F AS. Tähelepanuväärne on, et arve alaosas on veel kolmaski ärinimi, s.o I AS. Seega ärinimi, mis võrreldes arvete väljastamise ajaga alles aastaid hiljem registrisse kanti. Erinevate ärinimede üheaegne kasutamine, samuti ajaline vastuolu arvete väljastamise kuupäevaga muudab viidatud tõendid ebausaldusväärseks. Tõendit, mis arvete kostjale esitamist kinnitaksid, esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on arved tagant järele koostatud. Seega sai kostja võlakohustusest teada hagiavalduse kätteandmisel ning tahtlik kohustuse täitmata jätmine ei ole järeldatav.
2. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hagi esitati kohtusse 26.05.2006, s.o ajal, kui 3-aastane aegumistähtaeg oli möödunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
3. OÜ A esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.
4. Kohus on rikkunud protsessiõigusi ja ebaõigesti kohaldanud seadust. 12.

§ 405

lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras asja menetleda oma äranägemisel, kui tagab nimetatud juhul poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Hageja jäi ilma võimalusest olla ära kuulatud. Hageja sai hagi menetlemisest lihtsustatud korras teada alles 17.11.2006 kohtumäärusest, kus kohus osundas, et pooled ei ole ärakuulamise taotlust esitanud ja otsus tehakse pooltele teatavaks 27.11.

1. Kohus edastas hagejale üksnes kostja 05.10.2006 vastuse ja andis sellele vastamiseks tähtaja 15.11.2006 – lihtsustatud menetluse määramise määrust, kus tehtaks hagejale ettepanek ärakuulamistaotluse edastamiseks, ei ole kohus väljastanud.
2. Hageja ei saanud anda selgitusi tõenditena esitatud arvete väljatrükkide osas. Kohus hindas tõendid ilma põhjuseta ebausaldusväärseteks, saamata selleks mingeid vastuväiteid kostjalt ja küsimata selgitusi nimetatud tõendite osas hagejalt. 2

§-de 646 ja 656 lg 1 p 1 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 17.

§ 393

lg 1 näeb ette, et kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et 19.09.2006 hagi menetlusse võtmise määrus oleks hagejale teatavaks tehtud. Seega on kohus rikkunud hageja õigusi ega selgitatud talle

§ 405

lg 1 sätestatut, et kohus võib hagi menetleda lihtsustatud korras, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lihtmenetlus võimalik juhul, kui kohus tagab menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Hageja on jäänud ilma võimalusest olla ära kuulatud. 18. Kohtukulude väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 3