Obsah (7)

Tsiviilasi nr.2-05-17328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja Tsiviil

§76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113, §115 lg.1, §145 ja §208 ning Ts

MS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi J.K. , T.L. ja K.L. vastu täies ulatuses. Välja mõista J.K. lt, T.L.’ilt ja K.L.’ilt solidaarselt ostu-müügilepingu ja käenduslepingu järgne võlgnevus kogusummas kaheksa tuhat (8 000) krooni, sealhulgas kauba eest võlguolev summa seitse tuhat kuussada kuuskümmend seitse (7 667) krooni, viivis summas kakssada kaheksakümmend kolm

(283)krooni ja kahju summas viiskümmend

(50)krooni; ning menetluskuludena riigilõiv summas viissada kuuskümmend

(560)krooni; OÜ X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja J.K.’i vahel 08.08.2003.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.830808 alusel müüs hageja kostja J.K.’ile DVD arvuti „Intel Pentium 4“ hinnaga 17 407 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja kauba ostuhinnast 679 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 08.09.2003.a. iga kuu 08.kuupäevaks 697 krooni. Ostumüügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 08.08.2003.a. hageja ja kostjate T. ja K.L.’i vahel käendusleping, millega kostjad võtsid endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata üksteist graafikujärgset osamakset kogusummas 7 667 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt seisuga 21.09.2005.a. kauba eest võlguolev summa 7 667 krooni, viivis summas 283 krooni ja võlgnevuse sissenõudekulud summas 50 krooni; s.o. kokku 8 000 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Menetluse käik 27.09.2005.a. ja 28.11.2005.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 detsembriks 2005.a.. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.14,15,16,27/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et hageja ja kostja J.K.’i vahel 08.08.2003.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.830808 alusel müüs hageja kostja J.K.’ile DVD arvuti „Intel Pentium 4“ hinnaga 17 407 krooni; ostumüügilepingust tulenevate ostja (J.K.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 08.08.2003.a. hageja ja kostjate T. ja K.L.’i vahel käendusleping, millega kostjad võtsid endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.7/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja käendus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336)

§208

lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind.

§76sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil.

Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 08.09.2003.a. iga kuu 08.kuupäevaks 697 krooni /tl.5/. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et kostja on lepingujärgselt tasunud vaid esimese osamakse (lepingu sõlmimisel) ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 7 667 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.5/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,019% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 21.09.2005.a. viivise suuruseks 283 krooni /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. Lepingu üldtingimuste punkt 7.2. annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viimase poolt kohutustuse rikkumise tõttu kaasnevate hageja asjaajamiskulude (administreerimis-, teavitamis- ja postikulud) hüvitamist kuni 50 krooni ulatuses.

§115

lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma temale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§101

lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Käendus

§142

lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et ostu-müügilepingust tulenevate ostja (J.K.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 08.08.2003.a. hageja ja kostjate T. ja K.Laul’i vahel käendusleping, millega kostjad võtsid endale kohustuse täita ostumüügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendajad põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad T. ja K.L. kohustust rikkunud.

§145

lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1.1. /tl.7/ sätestab käendajate solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 7 667 krooni, viivis summas 283 krooni ja kahju summas 50 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §165 lg.3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 560 krooni /tl.12/, väljamõistmist. TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kostjalt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 560 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. A.Kaldma kohtunik 22.03.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-05-17328/1