← Eesti

2-04-1985/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 11

lg 3 alusel Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 33

lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

§ 33lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Ts

ÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud protokolli näol on tegemist korteriomandi ostu-müügi lepingu eellepinguga, kuna selles on kokkulepitud ostu- müügi lepingu olulistes tingimustes ja Tsiviilasi nr 2-04-1985 3 kohustuses selline leping sõlmida tulevikus. Nii on pooled kokkuleppinud müügiobjektis st korteriomandis, mida müüakse, selle hinnas ja tasumise korras. Seega vastab see leping (protokoll)

§ 33lg 1 tingimustele.

Vastavalt

§ 33

lg 2 ja AÕS § 119 lg 1 pidi antud leping olema aga sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Seda pooled aga ei teinud ja sellest tulenevalt on antud tehing (eelleping) tühine tulenevalt TsÜS § 83 lg 1. Hagejale 20 000,00 kr väljamõistmise nõue TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Juhindudes TsÜS § 84 lg 1 tuleb pooltel tagastada tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

1028 lg 1 alusel tuleb tagastada teise poolele saadu, kui kohustust ei teki. Kuna pooled ei järginud kohustuslikku tehingu vormi, siis TsÜS § 84 lg 1 kohaselt kohustust ei tekkinud, kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Antud tühise tehingu alusel on kostja saanud hagejalt vaidlusalused 20 000,00 kr. Kostja ei ole esitanud ühtegi seadusest tulenevat asjaolu, mis välistaks või piiraks tema kohustust tagastada saadu. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjal tuleb tagastada hagejalt saadud raha summas 20 000,00 kr. KOHTUKULUD Tulenevalt TsMSRS § 3 kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS

(1998). TsMS
(1998)§ 60 lg 1 ja TsMS
(1998)§ 61 lg 1 p 1 ja p 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskuludena: 1. Riigilõivu on hageja tasunud kohtule esitatud nõuetelt kokku 2150,00 (400 + 1750), sellest rahaliste nõuete 25 000,00 kr eest kuulus tasumisele 1750,00 kr. Hageja loobus kohtuistungil nõudest hüvitada talle kahju 5000,00 kr, mille eest ta tasus proportsionaalselt 350,00 (25 000 / 5000 = 20% x 1750,00). Seega antud rahalise nõude (20 000,00
  1. kr)eest on ta tasunud 1400,00 kr. 2. Lepingu tühistamise nõue oli mitterahaline st temalt tuli tasuda 60,00 kr. Kuna mõlemad nõuded on kohtu poolt rahuldatud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 1460,00 kr (1400 + 60). 4 Tsiviilasi nr 2-04-1985 3. Õigusabikuludena kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 2000,00 kr, lähtudes rahaliselt nõudelt tasumisele kuuluvast 1000,00 kr (5% 20 000,00
  2. kr)ja mõistlikest kulutustest seoses mittevaralise nõudega samas summas st 1000,00 kr. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 3460,00 kr. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.