2-04-40/4

2-04-40/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-40/34 (endine nr 2/34-5327/04) Tsiviilasi OÜ hagi AS vastu võla nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.
2. ja 23.02.2006 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende hageja OÜ , seaduslik esindaja M hageja lepinguline esindaja advokaat MP kostja AS, lepinguline esindaja AK esindajad Resolutsioon Jätta OÜ hagi AS vastu 101 181,32 nõudes rahuldamata. krooni Menetluskulude jaotus Jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud Hageja ostis kostjalt elektrienergiat poolte vahel sõlmitud lepingu alusel; hagejale oli paigaldatud kaks arvestit asukohaga ; hageja ja kostja vaheline leping uuendati (tl 16, 17, 99-105). Kostja töötaja avastas ja koostas elektriarvesti (tl 10). kontrollakti, et AS-i elektriarvesti on ühendatud läbi hageja 1 2-04-40/34 ühendati AS elektriarvesti eraldi vooluvõrku, mille kohta kostja töötaja koostas akti (tl 11). Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista pärast esitatud haginõude korrigeerimist tekitatud kahju summas 101 181,32 krooni. Ajavahemikus on AS elektritarbimise eest maksnud nii AS ise kui ka hageja. Toimus topeltmõõtmine ja kostja sai topelt tasu. Hageja tasus teise äriühingu elektri tarbimise eest. Hageja sai sellest teada . Hageja pöördus kostja poole kahju hüvitamise nõudega (tl 12,13). Kostja hüvitas kahju 22 434,04 krooni (tl 14). summas Hageja leiab, et kahju arvestamise metoodika on õige. Hageja tarbis elektrienergiat vastavalt kostja arvetele 606 520 kWh (öine + päevane kokku) summas 514 290,55 krooni ja AS tarbis vaidlusalusel perioodil 187 296 kWh, seega 48% hageja elektri kogutarbimisest. Keskmine tasutud 1 kWh hind 0,66 krooni. Seega on hageja enammaksnud 123 615,36 krooni, millest on kostja hüvitanud 22 434,04 krooni. Kostja poolt ei ole fikseeritud kadusid, tõendamata on hageja poolt plommide kõrvaldamine või rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et topeltmõõtmine ei oleks toimunud hagis näidatud perioodil. Hagejal puudus võimalus vooluahelate, plommimise, vooluringi muutmiseks. Hageja leiab, et kontroll lasub kostjal. Hageja palub hagi rahuldada juhindudes VÕSRakS §-dest 2, 12 lg 2 ja TsK §-st 222 ja kostjalt välja mõista menetluskulu, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 9000 krooni ja kuludest õigusabile summas 7300 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistab, et teadmata põhjusel ja teadmata ajast on toimunud topeltmõõtmine. Kostja tegi tagasiarvestuse ajaperioodi eest summas 22 434,04 krooni. Eelnimetatud perioodi osas tegi kostja analüüsi võttes arvesse hageja enda ja AS keskmist tarbimist. Analüüsi tulemusena jõudiski kostja topelt arvestatud summani, mille ta on hagejale hüvitanud. Kostja leiab, et hageja väidetud topeltmõõtmise ei ole millegagi põhjendatud. sõlmisid kostja ja AS ruumides elektrienergiaga varustamise lepingu . Hageja ja kostja vaheline leping uuendati ning sama kuupäevaga on ka mõõtepunkti kinnitamise akt. Kostja töötaja ei märganud kontrollimisel mingeid kõrvalekaldeid. teatas esindaja (majahaldaja) kostjale elamu sisevõrgus toimunud rikkest, mille kõrvaldamiseks oli vaja eemaldada kostja poolt paigaldatud plommid. Kostja töötaja käis uuesti plommimas ja visuaalsel vaatlusel rikkeid ei märganud. avastas kostja töötaja, et AS (kohvik P ) elektrienergia tarbimine käib läbi hageja elektriarvesti
3. Tegemist oli olukorraga tarbija võrgus ja kostja vastutusalasse see ei puutunud. Vastavalt hageja soovile teostati ümberkorraldus elektrivõrgus kostja töötaja poolt, kes vormistas selle kohta vastava akti . 2 2-04-40/34 Hageja esitas üldsõnalised kahju hüvitamise nõuded. Kostjal kulus aega võimaliku topeltmõõtmise suuruse kindlaks tegemiseks ja selleks vajaliku analüüsi teostamiseks hageja ja AS osas. Kostja teostas tagasiarvestuse summas 22 434,04 krooni. Kostja on veendunud, et varasemalt ei toimunud topelt arvestust, mille kinnituseks on AS arved, millelt nähtub, et samal ajaperioodil on hageja elektrikulu olnud tunduvalt väiksem kui AS-l . Kostja on veendunud, et AS elektritarbimise mõõtmine läbi hageja arvesti ei olnud põhjustatud kostja tegevusest ega tegevusetusest ja ei toimunud kostja omanduses ega valduses olevas võrgus. kehtinud majandusministri määrusega 9 „Elektritarbimise korraldamine” sh „Elektrienergia tarbimise eeskirja” p 3.1 kohaselt pidi tarbija tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise ning p 9.4 järgi lasus vastutus tarbijal endal. Alates 09.02.1999 reguleeris eelnimetatud suhteid tüüptingimused, mis on viidud kooskõlla 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS-ga. Kostja teeninduspiir objektil asub kuni tarbijate liitumispunktis s.o toitekaablite väljundiklemmidel liitumiskilbis. Majade sisevõrgud ei kuulu kostjale ega ole kostja valduses, mistõttu ei vastuta kostja tarbija sisevõrkudes toimuvate rikete, ümberkorralduste ega ümberehituste eest. Kostja ei ole teinud mingeid muudatusi hagejale kuuluvas võrgus ilma hageja palveta. Kostja kinnitab, et hageja arvestusseadmed (arvesti, trafod, kaitsmed jne) olid paigaldatud korrektselt ja arvesti luges korrektselt hageja poolt ostetud energiat. Kostja peab tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul kui need asuvad liitumispunktist kostja pool. Kostja ei kontrolli tarbija elektrivõrku ja tema erinevaid vooluahelaid. Hageja ei ole kostjat teavitanud rikke olemasolust. Kostja leiab, et hageja väidetava kahju suuruse arvutamine tavapärase lahutamistehte abil ei ole võimalik, kuna hageja ja AS-il olid erinevad elektritariifid. Kostja leiab, et hagejal puudub kahju üldse. Kostja on hagejale tagasiarvestuse teostanud enammakstu osas. Hageja nõuab sisuliselt kostjalt osa ostetud elektrienergia eest tasutud raha tagasi, aga elektrienergia on ta kätte saanud. Ei oma tähtsust kes selle sisevõrgust tarbis kas hageja või keegi kolmas isik. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. Kostja on lepingut korrektselt täitnud hooldanud ja korras hoidnud talle kuuluvat võrku kuni teeninduspiirini. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 12 lg 2, mille kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
4. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine sealhulgas mittekvaliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. 3 2-04-40/34 Vaidlust ei ole selles, et hageja ostis vastavalt lepingule kostjalt elektrienergiat . Energia hulga arvestamiseks oli hagejale paigaldatud 2 arvestit asukohaga . Hageja valduses on I korrusel ruumid, mis on osa suurest elamust. Lepingu p 4.2.2 kohustus hageja kui tarbija võtma täitmiseks „Elektrienergia tarbimise eeskirja” ja elektrienergiat käsitleva seaduse ja selle alusel vastuvõetavad õigusaktid. kinnitatud Elektrienergia ostu-müügi üldtingimustes on 1.jaotises selgitatud mõisted sh liitumispunkt ja mõõtepunkt. Elektrienergia ostu-müügi üldtingimuste p 3.1 sätestab müüja kohustuse varustada ostja tarbimiskoha Liitumispunkti elektrienergiaga. Eelnimetatu on sätestatud ka kinnitatud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimustes (tl 125). Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja teeninduspiir objektil asub kuni tarbijate liitumispunktis s.o toitekaablite väljundiklemmidel liitumiskilbis. Majade sisevõrgud ei kuulu kostjale ega ole kostja valduses, mistõttu ei vastuta kostja tarbija sisevõrkudes toimuvate rikete, ümberkorralduste ega ümberehituste eest. Kostjal puudub sellekohane teave ja tarbijal puudub kostja teavitamise kohustus. Kostja ei ole teinud mingeid muudatusi hagejale kuuluvas võrgus ilma hageja palveta. Kostjal puudub sissepääs hageja ruumidesse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teostanud mingeid töid, mille käigust oleks olnud võimalus muuta hageja vooluvõrku, mille tulemusena oleks tekkinud topeltmõõtmine. Kostja on teostanud regulaarset kontrolli veendumaks mõõtesüsteemide korrasolekus ja teostanud liitumispunktide hooldust. Eelnimetatu kontrolltööde käigus avastati hageja ja AS vooluvõrgus topeltmõõtmine (tl 105). Kohtul puudub alus kahelda, et kostja ei teostanud arvestusseadmete (arvesti, trafod, kaitsmed jne ) paigaldamise vastavust nõuetele nagu hageja väidab. Kostja peab tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul kui need asuvad liitumispunktist kostja pool. Kostjal ei lasu kohustust kontrollida tarbija elektrivõrku ja tema erinevaid vooluahelaid. Eelnimetatud kontroll lasub tarbijal seega hagejal. Hageja kui juriidiline isik oleks pidanud leidma vastava eriala spetsialisti, kes oleks kontrollinud tema valduses olevates ruumides elektrivõrku ja vooluahelaid. Eelnimetatud kontrolli teostamine oleks olnud eriti mõistlik pärast seda kui AS elektrienergia tarbimine läks iseseisvasse vooluvõrku. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud teostamast kontrolli hageja palvel. Elektrienergia tarbimise eeskirja p 3.1 kohaselt pidi tarbija tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise ning p 9.4 järgi lasus vastutus tarbijal endal. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal kui tarbijal lasus hoolsuskohustus hoida korras elektriseadmed. Sellest tulenevalt pidi hageja üles näitama hoolsust seadmete hooldamisel rikete olemasolu kahtluse korral. Hageja ei suutnud kohtule veenvalt selgitada miks ta ei märganud seoses AS iseseisvale vooluvõrgule minemisel elektrihulga igakuise tarbimise mitte muutumist. Kohus leiab, et topeltmõõdetud elektrihulk on kogumis arvestatav hulk, mis ei saaks jääda märkamatuks ka kuude lõikes eriti hagejale, kes ise esitas kostjale arvesti näite. Kohus leiab, et hagejal oli võimalus teavitada kostjat koheselt arvesti topeltmõõtmisest kui see oleks olnud sellisel viisil nagu hageja väidab. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, miks hageja arvab, et topeltmõõtmine sai alguse AS lepingu sõlmimise kuupäevast . eelnimetatud väide on jäänud paljasõnaliseks. Kohtule esitatud arvetest ja arvestustest nähtub, et hageja elektri tarbimine on kuude lõikes suhteliselt erinev sh ka pärast vaidlusalust perioodi (tl 15-75,107-120). Võrreldes hagejale esitatud elektriarveid AS-le esitatud arvetega ilmneb, et hagejale esitatud arved on sageli väiksemad kui ASle n esitatud arved (tl 107, 108, 120, 122-124, 142-226). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et topeltmõõtmist ei toimunud, kuna on välistatud võimalus, et hageja elektrikulu oli miinuses. Kohtule ei ole esitatud tasaarvestuste kohta eelmärgitud ajaperioodil ühtegi tõendit, mistõttu on välistatud hageja elektritarbimine miinuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, kostja kohustise mittetäitmist ja selle õigusvastasust. Kuna TsK §-s 222 nimetatud eeldused puuduvad, siis puudub ka alus hagi rahuldamiseks. 4 2-04-40/34 Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on omaksvõtnud topeltmõõtmise perioodil ja tasaarveldanud summas 22 434,04 krooni. Samas peab kohus piisavaks kostja arveldusspetsialisti arvestusi (tl 106-121). Eelnimetatu ei tõenda kahju olemasolu haginõude osas. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Maire Lukk Kohtunik 5