, §190 lg.1, §207, §222, §272 ja §274 ning VÕS §76, §94 lg.1, §101 lg.1 pp.1,3,6, §141 p.1, §145 lg.1 ja §396 lg.1 ning HaS §36-2 lg.2 ja3 ning TsMS §162, §317 §410, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §444 lg.1 ja §§452-§456, kohus otsustas: Rahuldada EV hagi R.B. ja H.B. vastu täies ulatuses. Välja mõista R.B. ja H.B.’ilt solidaarselt : õppelaenulepingu järgne võlgnevus seisuga 14.08.2006.a. summas kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kuuskümmend üheksa (39 469) krooni 12 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas neli tuhat kakssada viiskümmend (4 250) krooni ja õigusabitasu summas üks tuhat kakssada (1 200) krooni; EV kasuks. Otsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad hageja ja kostja H.B. esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (16.08.2006.a.). Kostja R.B.võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul arvates otsuse avalikust kättetoimetamisest, esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud AS Y ja kostja R.B. vahel 05.09.1997.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.S000014463 alusel laenas pank R.B.’ile 10 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.4/. Lepingut täiendati 18.09.1998.a. sõlmitud kokkuleppega, mille alusel pank suurendas laenusummat 53 000 kroonini /tl.5/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui R.B. ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga H.B. ja E.B./tl.7,8/. Kostja E.B. on surnud 20.06.2003.a. ning tema suhtes on tsiviilasja menetlus kohtu määrusega lõpetatud /tl.52-53/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et kostja R.B. eksmatrikuleeriti Eesti Põllumajandusülikoolist ning R.B. tekkis kohustus saadud õppelaen tagastada. Esindaja väidab, et vaatamata panga korduvatele meeldetuletustele, pretensioonidele ja -hoiatustele, ei täitnud ei laenusaaja ega käendajad laenulepingust tulenevaid kohustusi. H., EV esindajana ja õppelaenu tasumise tagajana, tasus kostjate võlgnetava summa (54 355.45 krooni) AS-ile Z ; omandades seega nõudeõiguse kostjate vastu. Esindaja avaldab, et kostja H.B. on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 22 971.67 krooni, millise summa on hageja arvestanud nii intresside kui ka põhivõla katteks ning millise summa võrra hageja vähendab nõuet. Esindaja kinnitab, et seisuga 14.08.2006.a. moodustab laenulepingujärgne võlgnevus 39 469.12 krooni (laenuvõlg), millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 250 krooni ja õigusabitasu summas 1 200 krooni. Seoses kostja R.B. mitteilmumisega kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostjate seisukoht hageja nõude osas Kostja H.B. võtab hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades võla tekkealuse õiguspärasust ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning andes hagi õigeksvõtmise kohta allkirja kohtuistungi protokolli /tl.74/. Kostja R.B. kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kostja tegelik viibimiskoht oli pooltele, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, avaldas kohus kostja R.B.’ile kohtukutse Ametlikes Teadaannetes /tl.68,69/. Seega loeb kohus kohtukutse kostja R.B.’ile kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja sisuliselt lahendada või teha tagaseljaotsuse tema kahjuks. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja hoiatusele kostja R.B. kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohalolevad protsessiosalised on nõus asja arutamise ja tagaseljaotsusega lahendamisega ilma kostja R.B. isikliku osavõtuta kohtuistungist. Arvestades asjas kogutud materjalide piisavust ning asjaolu, et kostja H.B. on oma seisukoha (tunnistab hagi) hageja nõude osas avaldanud kohtule saadetud kirjalikes vastustes ja kohtuistungitel, -ning menetlusosaliste sellekohast taotlust, peab kohus võimalikuks lahendada asi tagaseljaotsusega ilma kostja R.B. isikliku osavõtuta kohtuistungist. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus Laenulepingu sõlmimisajal kehtinud “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 53/94-889) §58 lg.1 ja alates 01.07.2002.a. kehtiv TsÜS (RT 35/02-216) §5 sätestavad, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §59 /§6/ sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi ei ole isikuga lahutamatult seotud; õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt. Asja materjalide ja poolte poolt avaldatuga on tõendatud, et AS Y ja kostja R.B. vahel 05.09.1997.a. sõlmitud õppelaenulepingu nr.S000014463 alusel laenas pank R.B.’ile 10 000 krooni, laenuintressiga 5% aastas /tl.4/. Lepingut täiendati 18.09.1998.a. sõlmitud kokkuleppega, mille alusel pank suurendas laenusummat 53 000 kroonini /tl.5/. Lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise, juhul, kui R.B. ei täida maksekohustusi, tagasid käenduslepingu(te)ga H.B. ja E.B. /tl.7,8/. Seega eksisteerib poolte vahel laenu- ja käenduslepingutest tekkinud õigussuhe (kohustus). Materiaalõiguslik regulatsioon Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). “Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse” (VÕS RakS) (RT 53/022375) §2 ja §11 sätestavad, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuigi laenusuhtel põhinev kohustus tekkis enne daatumit 01.07.2002.a., viitab kohus asja lahendamisel õigusliku regulatsiooni selguse huvides paralleelselt nii varemkehtinud seadusele s.o. “Tsiviilkoodeks” (
) kui ka kehtivale seadusele s.o. VÕS.
lg.1 /VÕS §396 lg.1/ sätestab laenusaaja kohustuse laenuandjale tagasi maksta sama rahasumma.
/VÕS §94 lg.1/ annab laenuandjale õiguse võtta rahalise laenu puhul protsente (intressi). Laenulepingu pooled on lepingu punktis 8 /tl.4/ kokku leppinud 5% (tagastamata laenu summalt aastas) suuruses intressimääras.
lg.1 /VÕS §141 p.1/ annab õiguse tagada kohustuse täitmine käendusega.
lg.1 /VÕS §145 lg.1/ sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad H.ja E.B. on käenduslepingutega /tl.7,8/ taganud õppelaenulepingust tulenevad R.B. kohustused. Asja materjalidega /tl.6,11,/ ja kostja H.B.’i poolt vastava fakti õigeksvõtuga on tõendatud, et kostjad ei täinud õppelaenulepingust ja käenduslepingutest tulenevaid maksekohustusi panga ees. Seega on kostjad kohustust rikkunud.
lg.1 /VÕS §101 lg.1 p.1/ sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tekkis laenusandjal õigus nõuda laenusaajalt ja käendajatelt kohustuse täitmist. “EV haridusseaduse” (HaS) (RT 12/92-192) §36-2 lg.2 sätestab, et kui riik on täitnud õppelaenu saaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidega /tl.11,12-13/ on tõendatud, et H., EV esindajana ja õppelaenu tasumise tagajana, tasus kostjate võlgnetava summa (54 355.45 krooni) AS-ile Z. HaS §36-2 lg.3 sätestab riigi õiguse nõuda laenusaajalt (ja käendajatelt) intressi 5% aastas arvutatuna krediidiasutusele tasutud summalt. Siit johtuvalt on hageja õigustatud nõudma laenusaajalt ja käendajatelt nii krediidiasutusele makstud laenulepingujärgse võlgnevuse kui ka sellelt summalt arvestatud intressi solidaarset tasumist. Hageja volitatud esindaja on kohtule kinnitanud, et kostja H.B. on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 22 971.67 krooni, millise summa on hageja arvestanud nii intresside kui ka põhivõla katteks ning millise summa võrra hageja vähendab nõuet; seisuga 14.08.2006.a. moodustab laenulepingujärgne võlgnevus 39 469.12 krooni (laenuvõlg), millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja Seega tuleb kostjatelt R. ja H.B.ilt solidaarselt välja mõista mõista. õppelaenulepingu järgne võlgnevus (laenuvõlg) seisuga 14.08.2006.a. summas 39 469.12 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud TsMSRakS §3, viitega varemkehtinud TsMS §60 lg.1 /kehtiv redaktsioon §162 ja §175/ sätestab, et poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, mõistab kohus teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esindaja taotleb kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 4 250 krooni /tl.20/, ja Advokaadibüroo A. OÜ-le õigusabi kasutamise eest makstud 1 200 krooni /tl.18/ väljamõistmist kostjatelt. Seega tuleb kostjatelt R. ja H.B.’ilt solidaarselt menetluskuludena välja mõista hageja kasuks 5 450 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2 800 krooni ja õigusabitasu summas 1 200 krooni). A.Kaldma kohtunik 16.08.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.