Tsiviilasi nr.2-06-8832 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-8832 Tsiviilasi X hagi T. K. vastu kindlustuslepingu järgse võlgnevuse, summas 5 463 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : X Hageja volitatud esindaja : M. P. Kostja : T. K. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning RvkS §§22-§24 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,4, §422 ja §454 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X hagi T. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. K.’lt kindlustuslepingu järgi võlguolev summa viis tuhat nelisada kuuskümmend kolm (5 463) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas kolmsada viiskümmend
(350)krooni; X kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja T. K. kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 01.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel ravikindlustuse leping nr.xxxxxxxx, mille alusel hageja tagas kostjale kindlustuskaitse „Ravikindlustusseaduses“ sätestatud kindlustatud isikuga samaväärses ulatuses, kostja aga võttis endale kohustuse tasuda hagejale kindlustusmakseid. Hageja avaldab, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid; kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole tänaseni võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad kindlustusmaksed kogumahus 5 463 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 17.04.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.13-15/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3-4/ on tõendatud, et 01.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel ravikindlustuse leping nr.2060063, mille alusel hageja tagas kostjale kindlustuskaitse „Ravikindlustuse seaduses“ sätestatud kindlustatud isikuga samaväärses ulatuses, kostja aga võttis endale kohustuse tasuda hagejale kindlustusmakseid. „Ravikindlustuse seaduse“ (RvkS) (RT 62/02-377) §23 lg.2 sätestab, et lepingule, millega kindlustusvõtja võrdsustatakse RvkS-s kindlustatud isikuga, kohaldatakse võlaõigusseaduses kindlustuslepingut reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus RvkS-s sätestatuga. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul kindlustus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §422 lg.1 ja §454 sätestavad kindlustusvõtja kohustuse tasuda kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kindlustuslepingu tüüptingimuste punkt 3.4. fikseerib kindlustusvõtja kohustuse tasuda kolme kuu kindlustusmaksed haigekassa poolt esitatud arve alusel 10 päeva jooksul pärast arve kättesaamist /tl.6/. Asja materjalidega /tl.8,9/ on tõendatud, et kostja pole hagejale kindlustusmakseid tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §470 lg.1 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt kindlustusmaksete tasumist. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustuslepingujärgne võlgnevus kogusummas 5 463 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 350 krooni /tl.11/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 350 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 25.05.2006.a.