lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kohustust ei saa selle sius muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldaja.
lg 2 asutab nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 lähevad nõude loovutamisega nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused üle uuele võlausaldajale ning eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ja nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused ja lg 3 järgi lähevad nõude loovutamise uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressidele, leppetrahvile. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodu alusel on hageja õigus kooskõlas TsK § 173 lg 1 ja 174 ja § 191 lg 1, § 194 lg 1 ning VÕS § 164 lg 2 ja 176 lg 1 ja lg 3 alusel uue võlausaldajana nõuda laenulepingust tulenevaid õigusi, sh õigus nõuda trahvi, viivist ja kohustuse täitmist. Võla suuruse, leppetrahvi suuruse ning viivise suuruse ning nende aluseks olevate asjaolude üle puudus samuti vaidlus. 3 Kostja ei ole nõus võlga, leppetrahvi ja viivist tasuma põhjusel, et talle ei andnud pank maksepuhkust, mistõttu oleks viivisenõue ning trahv õigustamata või väiksem ja mille eest ei saa kostja vastutada. Samas ei ole kostja tõendanud, et pank talle maksepuhkust ei andnud ning et pank oleks jätnud oma kohustused kostja ees täitamata, mille eest ei saa kostja vastutada ja mis võiks mõjutada kostja kohustusi panga kui ka uue võlausaldaja ees. Kostja poolt märgitud ja nõudeõiguse lepingu p 1.3 kohaselt on hageja nõuded tagatud pandiga ehitisele , AÜ krunt ning et hagi on esitatud Jüri ja Pille Eenmaa vastu hüpoteegi seadmise nõudes. Nimetatu on
lg 6, mille kohaselt peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest, kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sh välja andma ka tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale ning hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Seega puudutab nõudeõiguse loovutamise lepingu p-S 1.3 sätesetu hageja ja eelmise võlausaldaja (panga) omavahelisis suhteid, mis ei tähenda võlgniku kohustusest vabanemist. Asjaolu et laenu tagatiseks on seadmata hüpoteek, ei tähenda, et võlausaldajal poleks õigus nõuda lepingu järgset viivist, trahvi. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et kohustus oleks eelmise võlausaldaja või hageja ees täidetud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS RakS § 3 ning senikehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 32 000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 61,60 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele kohtuotsuse kättetoimetamise kulus. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.