← Eesti

2-05-20532/3

Obsah (7)§ 76§ 271§ 292§ 293§ 294§113§ 101

Tsiviilasi nr. 2-05-20532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2006.a.; VALGA kohtumaja Tsiviilasj

§ 76, 271, 292, 293, 294, 113, 101 lg. 1 p. 1,3, Ts

MS ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS § 434-436, 440, 441, 442, 445 lg. 1 , 452, 453, 456 kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi G.B. vastu täies ulatuses. Välja mõista G.B. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga

  1. november 2005.a. summas kaks tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja üheksakümmend viis senti ( 2243.95 ), viivis seisuga 01.11.2005.a. summas ükssada kakskümmend viis krooni ja kaheksakümmend senti ( 125.80 ) ja kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend ( 280.- ) krooni. Kohustada G.B. tasuma temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa kaks tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja seitsekümmend viis senti ( 2649.75 ) AS-ile X alljärgnevalt: hiljemalt
  2. märtsiks 2006.a. – viissada

(500)krooni, hiljemalt 07. aprilliks 2006.a. – viissada
(500)krooni, hiljemalt 07. maiks 2006.a. - viissada
(500)krooni; hiljemalt 07. juuniks 2006.a. viissada
(500)krooni; hiljemalt 07. juuliks 2006.a. viissada
(500)krooni ja hiljemalt
  1. augustiks 2006.a. – ükssada nelikümmend üheksa krooni ja seitsekümmend viis senti ( 149.75 ). Edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 08.02.2006.a. kohtu kantselei kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  2. ASJAOLUD 1.1 Hageja nõue Hagiavaldusest ja hageja esindaja seletusest kohtuistungil nähtub, et kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi Valgas ning tähtajaline üürileping hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.10.2004.a. tähtajaga 27.10.200426.10.2005.a. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritus asjaga seotud kõrvalkulusid: tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tähtajaks tasumata jätmise korral maksma jooksvale kuule järgneva kuu
  3. kuupäevast viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil juuni 2005 – oktoober 2005 ( kaasa arvatud ). Seisuga 01.11.2005.a. on kostjal kujunenud üüri ja kommunaalteenuste tasumisel võlgnevus 2243.95 krooni ja viivis 125.80 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Kohtukuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni. 1.2 Kostja vastuväide Kostja on eelmenetluses kohtule teatanud, et tunnistab võlga / tl. 13 / ja samuti võtab kohtuistungil hagi täies mahus õigeks ning annab sellekohase allkirja kohtuistungi protokolli / tl 21 /. Kostja selgitab, et ta jäi töötuks, mistõttu polnud suuteline oma kohustust täitma. Üürileping on käesolevaks ajaks lõppenud ja eluruum on vabastatud. Kostja kinnitab ka, et on asunud tööle ja on suuteline umbes 500.- krooni kaupa võlga maksma. 2
(4)2. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 2.1 Põhivõlg Kohustise tekkealuseks oleva tehingu sõlmimise ajal kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X AS ja G.B. sõlmisid 20.10.2004.a. üürilepingu tähtajaga 27.10.2004-26.10.2005.a., mille kohaselt kostja G.B. kasutas hagejale kuuluvat eluruumi Valgas / tl. 3 /. Alates 01.07.2002.a. reguleerib üürisuhetel põhinevaid kohustisi Võlaõigusseadus.

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg.

1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 293

sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud / tl. 3 /. Seega on poolte vahel 20.10.2004.a. sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised.

§ 294

kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4 / on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ning seisuga 01.11.2005.a. võlgneb kostja hagejale üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest 2243.95 krooni. 2.2 Viivis

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.3) / tl.3 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast . Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.4 /, saades viivise suuruseks seisuga 01.11.2005.a. 125.80 krooni / tl.4 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. 3

(4)

§ 101lg.

1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa seisuga 01.11.2005.a. kokku summas 2369.75 krooni 2.3 Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 21.11.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud nõude eest riigilõivu 280.- krooni / tl. 10 / ning nõuab selle väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 280.krooni hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega nõudnud asja läbivaatamise kulude väljamõistmist teiselt poolelt, tuleb poolte poolt kantud muud kohtukulud jätta nende endi kanda. 2.4 Otsuse täitmise kord Arvestades kostjal sissetuleku piiratust ning kohtuotsuse reaalse täitmise printsiipi, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks anda kostjale vastavalt tema taotlusele võimalus temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumiseks osade kaupa pikema aja vältel, millega nõustus ka kohtuistungil hageja esindaja, kohaldades TsMS § 445 lg. 1 sätestatut ja määrates otsuses kindlaks selle täitmise korra ja tähtajad. Annemarie Gerassimov Kohtunik 08.02.2006.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.