HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-22283 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-27022/04) Otsuse kuupäev ja koht 26.juuni 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev AS hagi AS vastu viiviste ja leppetrahvi väljamõistmise nõudes 08.juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja OO Hageja nõustaja ST Kostja esindaja advokaat BP Hagi rahuldada osaliselt. Resolutsioon Mõista välja AS-ilt AS kasuks 427 000 (nelisada kakskümmend seitse tuhat) krooni sh. kohtukulude katteks 27 000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled . töövõtulepingu , mille kohaselt kohustus hageja ehitama lepingu objekti tähtaegadega ja mahus vastavalt lepingule ning kostja tasuma teostatud tööde eest täielikult ja tähtaegselt. Kostja keeldus tasumast lepingu objektil teostatud lõpptööde akti alusel esitatud arvet kuupäevast . summas 550 092,40 krooni. Vaatamata keeldumisele tasuda arve teostas hageja kevadel ikkagi vaegtööd ja esitas arve kuupäevast summas 70 800 krooni. Kostja keeldus ka seda arvet tasumast. Hageja ja kostja pidasid mitmeid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid tasumise osas kokkuleppele ei jõutud. Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagi nõudes 620 892,40 krooni, milles palus välja mõista kostjalt teostatud tööde eest tasumata summa, riigilõiv ja õigusabikulud. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja otsus jõustus . Peale kohtuotsuse jõustumist taotles kostja maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Hageja nõustus sellega ja kostja tasus kohtuotsusega väljamõistetud summa graafiku alusel. Hageja esitas kostjale viivisenõude . summas 1 200 000 krooni. Läbirääkimiste tulemusena nõustus hageja viivistega summas 400 000 krooni, hageja väljastas summas 400 000 krooni. Kostja viivise nõudega ei nõustunud, küll aga nõustus läbirääkimistega. Kostja pole läbirääkimisteks aega leidnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 8.5 kohaselt pidi arvete tasumine toimuma maksegraafiku kohaselt. Maksegraafikutest nähtub, et iga esitatud arve tasumise tähtaeg oli kostjal 15 kalendripäeva. Avaldaja esitas arve summas 550 092,40 krooni . Selle arve tasumise tähtaeg oli seega . Nimetatud arve tasus kostja peale kohtuotsuse jõustumist etapiviisiliselt . Avaldaja esitas arve summas 70 800 krooni . Selle arve tasumise tähtaeg oli . Nimetatud arve tasus kostja peale kohtuotsuse täitmist etapiviisiliselt . Lepingu p.8.6 kohaselt kohustub tellija (kostja) tasuma maksetähtaegade rikkumise korral viivist 0,15 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Hageja on seisukohal, et viivise arvestus peatub . kui pooled leppisid kokku kohtuotsuse täitmise ositi. Arve tasumisega oli kostja viivituses 768 päeva, mis viivistena moodustab kokku 633 706,45 krooni. Arve tasumisega oli kostja viivituses 577 päeva, mis viivistena moodustab kokku 61 722,40 krooni. Lepingu p. 8.
- alusel on hagejal õigus nõuda 10 % leppetrahvi lisaks viivistele juhul, kui tellija viivitab maksetega tasumisega üle kahe nädala. Seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi 1 999 991,10 krooni. Arvestades mõistlikkust ja kohtueelseid läbirääkimisi palub hageja kostjalt välja mõista viiviseid summas 400 000 krooni. Leppetrahvi nõuet hageja ei esita. . täiendas hageja hagi ja esitas alterrnatiivse nõude lepingust tuleneva viiviste nõudele. Kuna kostja on saanud ilma õigusliku aluseta kasutada 620 892,40 krooni siis saab seadusest tulevat viivisemäära aluseks võttes lugeda hageja kahjuks 12 667,90 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista kui lepingust tulenevat viivisenõuet ei rahuldata. Kohtukulud jätta kostja kanda. . täiendas hageja hagi eset ning täpsustab, et lisaks hagis nõutud viivistele palub hageja kostjalt välja mõista ka leppetrahv tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 8.10 summas 500 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Vastavalt hageja ja kostja vahel . sõlmitud töövõtulepingu p-le 8.
- on hagejal õigus töövõtulepinguga määratletud maksetähtaegade rikkumise korral nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas, missugune summa lisatakse järgmisel kuul esitatavale arvele. Seega on lepingupooled pidanud mõistlikuks viivise nõudmise ajaks rikkumisele järgnevat kalendrikuud. Hageja ei ole esitanud kostjale viivisenõudeid kooskõlas töövõtulepingu p-ga 8.6, mistõttu viiviste nõudmine . arvega perioodil rikub pooltevahelist töövõtulepingut. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja mõistliku aja jooksul pärast väidetava lepingurikkumise avastamist kostjalt viivist nõudnud, mistõttu tulenevalt seadusest on ta kaotanud õiguse viivist nõuda. Hageja viivisenõude aktsepteerimine tähendaks heas usu käitumise põhimõtte rikkumist. Hagejal ei ole varasemalt pooltevahelise koostöö käigus kostjalt viivist nõudnud ning selline oli poolte vahel väljakujunenud tava. Kostja ei esitanud viivisenõuet vaidluse ajal ka Tallinna Linnakohtus toimunud tsiviilasja nr 2/297679/03 menetluse käigus. Hageja . arvest jääb ebaselgeks viivise nõudmise konkreetne õiguslik alus ja viivisemäär. Arve ka iseenesest ei tõenda maksekohustuse olemasolu. Kostja leiab, et ka hageja alternatiivnõue on põhjendamata. Hagi täpsustusest ei selgu milles seisneb hageja kahju, milline on kahju seos sellega, et kostja tasus esitatud arved perioodiliste maksetena ning millega hageja väidetav kahju on tõendatud. Ka täiendavalt esitatud leppetrahvi nõue on põhjendamata, kuna mõistlik aeg selle esitamiseks on möödas. 2 Vastupidiselt viiviste nõudmisele on hageja nii enne hagi esitamist kui ka kohtumenetluse käigus kinnitanud, et loobub leppetrahvi nõudest. Asjaolu, et hageja esitas leppetrahvi nõude vahetult enne põhiistungit viitab sellele, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohtuistungil avaldatud täpsustuse kohaselt palub kostja, juhul kui kohus leiab, et viiviste ja leppetrahvi nõue on põhjendatud, vähendada nii viivist kui ka ka leppetrahvi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud töövõtulepingu (tlk 10-23) kohaselt sõlmisid pooled . töövõtulepingu. Lepingu objektiks oli äri-ja turuhoone “LL” peatöövõtu teostamine. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 järgi võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust, § 12 lg 1 kohaselt enne sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna pooltevaheline leping ei ole kestusleping kuulub asjas kohaldamisele tsiviilkoodeks. Kohus osutab, et teatud juhtudel võivad kestuslepinguks olla ka tööettevõtulepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt pikema aja jooksul. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu konkreetse hoone ehitamiseks, asjaolu, et lepingu täitmine toimus eraldi etappidena, et tee poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingut kestuslepinguks. . esitas hageja kostjale arve (tlk 24) summas 550 092,40 krooni teostatud ehitustööde eest tasumiseks. . kirja (tlk 68) kohaselt nõudis hageja arve tasumist. Nimetatud kirjas märkis hageja, et lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist, kuna leping ja selle muudatused ei võimalda teostada täpset viiviste arvestust peab hageja võimalikuks nõuda lepingu p.8.10 alusel trahvi 1 999 999,10 krooni. Kirjast nähtub, et trahvisanktsiooni ulatuse ja tasumise tähtaja määrab hageja sõltuvalt kostja käitumisest kirjas märgitud arve tasumisel. Asja materjalidele on lisatud ka tähtkirja saatmiskviitung. Kostja vastas hageja kirjale 10.04.2003.a. kirjaga, kus viitab hageja puudustele lepingu täitmisel. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja teatas kostjale peale kostja poolt arve tasumata jätmist, et kasutab poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat ühte leppetrahvi alaliiki, täpse trahvisumma esitab hageja peale kostja poolt arve tasumist. 12.06.2003.a. esitas hageja kostjale arve (tlk 25) summa 70 800 krooni tasumiseks. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja hagejale arveid ei tasunud. Hageja esitas arvetel märgitud summade väljamõistmiseks kostjalt hagi kohtusse. kohtuotsuse (tlk 26-29) kohaselt mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 620 892,40 krooni s.o. kogu . arve ja . arve järgne summa. Asjas puudub vaidlus, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus kostja hagejale poolte vahel sõlmitud maksegraafiku järgi. 14.02.2005.a. nõudeavaldusega (tlk 50-51) nõudis hageja kostjalt . leppetrahvi summas 600 000 krooni ja viiviste summas 600 000 krooni tasumist. Kostja vastas nõudele keelduvalt (tlk 52-53). Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel toimusid läbirääkimised, leppetrahvi suuruses kokkuleppele ei jõutud ning esitas hageja kostjale arve nr (tlk 30) viiviste 400 000 krooni tasumiseks. Viivised arve tasumisega viivitamise eest moodustasid 365 000 krooni ja viivised arve tasumisega viivitamise eest 35 000 krooni. Hageja viiviseid ei tasunud ja . esitas hageja hagi viiviste nõudes kohtusse. hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista ka leppetrahvi 500 000 krooni. 3 Poolte vahel sõlmitud lepingu p.8.6 kohaselt on lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,15 % tasumisele kuuluvast summast päevas, missugune summa lisatakse järgmisel kuul esitatavale arvele. Viivise tasumine ei vabasta tellijat kohustusest tasuda lepingujärgseid summasid. Lepingu p. 8.
- järgi juhul, kui tellija viivitab graafikujärgsete maksete tasumisega üle kahe nädala, on töövõtjal õigus lisaks viivistele nõuda lisaks 10 % lepingulisest summast. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma eelkõige rahalise kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus, lepingus oli ette nähtud viivise arvestus. Hagis toodud viivistesumma arvestuse osas poolte vahel vaidlus puudub ning asjast ei nähtu, et kostja rikkumise eest TsK § 191 lg 3 järgi ei vastuta. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et hageja teatas kostjale, et kasutab lepingus kokkulepitud trahvinõude esitamist, siis leiab kohus, et õige ei ole kostja seisukoht, et võimalikust trahvist lepingu mittenõuetekohasel täitmisel sai kostja teada alles mais 2005.a. Kohus leiab, et juba kirjast nähtuvalt pidi kostja aru saama, et hageja kasutab lepingus kokkulepitud kahest leppetrahvist ühte võimalust. Asjaolu, et konkreetne viiviste suurus ei kajastunud . arvel ei muuda viivisenõuet alusetuks. Kuna hagiavalduses toodud arvestusest nähtuvalt on hageja juba viivistenõuet vähendanud, leiab kohus, arvestades ka viivitusega tasutud põhivõla suurust, et hageja viivistenõue on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 000 krooni. Kuna viivistenõue tuleb rahuldada, puudub vajadus käsitleda viivistenõudele alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtub, et pooled leppisid kokku nii trahvi kui viivise nõudeõiguses kui lepingut kohaselt ei täideta. Asja materjalidest nähtub, et peale lepingu rikkumist kostja poolt, teatas hageja kirjaga, et kasutab ainult ühte poolte vahel kokkulepitud leppetrahvi liiki. Alles kirjaga teatas hageja, et nõuab nüüd mõlema leppetrahvi – trahvi ja viivise tasumist. Samas esitas . hageja hagi kohtusse ja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et leppetrahvi tasumist ta ei nõua ning palub kostjalt välja mõista viivised summas 400 000 krooni. esitas hageja siiski ka leppetrahvi 500 000 krooni väljamõistmise nõude. Nii kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lg 1 ja kehtiv TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Arvestades asjaolu, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja on peale kostja poolt lepingu rikkumist viidanud kostjale, et kasutab ainult ühte kahest lepingus kokkulepitud trahvisanktsioonist, siis leiab kohus, et esitades mõlema leppetrahvi nõude esmakordselt alles ei ole hageja järginud hea usu põhimõtet. Tsiviilkoodeks ei sätesta otseselt leppetrahvi nõudeõiguse kaotamise võimalust, kui õiguse omaja ei teata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab. Samas väljendab tsiviilkoodeksis sätestatud leppetrahvi vähendamise võimalus hea usu põhimõtte järgimist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja taotlus vähendada leppetrahvi on põhjendatud. Kuna konkreetne leppetrahvi nõue esitati alles üle 2 aasta hiljem peale lepingu rikkumise tuvastamist, siis leiab kohus arvestades ka eelpooltoodut, et põhjendatud on vähendada leppetrahvi selle tasumise kohustuse puudumiseni. Eeltoodu alusel tuleb leppetrahvi 500 000 krooni nõue jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 Hageja on viivistenõude esitamisel tasunud riigilõivu 22 000 krooni, mis menetluse algatamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kasutas menetluses nõustajat ja palus välja mõista nõustaja kulud 22 840 krooni. Kuigi kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätestanud võimalust mõista kostjalt välja nõustajakulusid, leiab kohus, et arvestades TsMS §-s 144 lg 1 ja § 162 lg 2 sätestatut tuleb asjas analoogia korras kohaldada TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestatut. Arvestades asja keerukust ja asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning seda, et TsMS § 228 järgi on nõustaja esinemine piiratud, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 5000 krooni nõustaja kulude katteks. Krista Kirspuu Kohtunik 5