← Eesti

2-06-1548/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-1548 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Tsiviilasi A.T hagi OÜ * vastu juhatuse otsuse tühisuse tunnustamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T apellatsioonkaebus Menetlusosalised Hageja A.T, esindaja PaulT, kostja OÜ *, esindaja Sergei Tšurkin Kohtuistungi toimumise aeg
  4. november
  5. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
  6. Jätta Harju Maakohtu 04.07.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  7. A.T esitas 26.01.2006 hagi Harju Maakohtusse OÜ * vastu juhatuse 29.07.2005 otsuse tühisuse tunnustamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.
  8. Kostja juhatus 29.07.2005 otsustas korraldada ümber nädalalehe „x“ toimetuse tööjaotuse ja struktuuri ning koondas tegevtoimetaja ametikoha alates 01.08.2005, lõpetas seoses töö ümberkorraldamisega hagejaga sõlmitud töölepingu koondamise tõttu alates 29.07.2005 ning maksta hagejale välja lõpparve.
  9. Juhatuse 29.07.2005 otsus on vastuolus seadusega ja heade kommetega ning hea usu põhimõttega, kuna sellega on varjatud kostja tegelikku soovi hageja vallandada. Töölepingu lõpetamisest ei teavitatud teda seaduses ettenähtud ajal. Hagejal oli õigus töötada kostja juures kuni 29.09.
  10. Tööraamatus pidanuks töölepingu lõpetamise kanne olema tehtud 29.09.2005 kuupäevaga. Kostja oli kohustatud pakkuma koondatud töötajale tööd täieliku või osalise koormuse aga ka mittekoosseisulise töötajana. Töötaja koondamine on seadusvastane, kui tööandja ei kasutanud võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli.
  11. Kostja uues struktuuris on senise seitsme töökoha asemel kaheksa töökohta, loodud on kaks uut peatoimetaja asetäitja kohta ning töömahu suurenemise tõttu on tööle võetud uus töötaja. Tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest.
  12. Hageja ei saanud töölepingu lõpetamist varem vaidlustada, kuna sai alles jaanuaris 2006 teada kostja poolt uute töökohtade loomisest. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ilmnes
  13. a jaanuaris, kui toimetuses loodi kaks uut töökohta. Töö ümberkorraldamine seisnes ühe tegevtoimetaja asemele kahe peatoimetaja asetäitja koha moodustamises, mis ei ole omane koondamisele.
  14. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on aegunud. Juhatuse otsuse tühistamiseks alus puudub, kuna tööleping lõpetati seaduslikult; töölepingu lõpetamise kohta on vormistatud eraldi dokument, millele töötaja keeldus alla kirjutamast. Töötaja avaldus peatoimetaja asetäitjana tööle võtmiseks on jäetud rahuldamata põhjusel, et tööandja struktuuris loodi see ametikoht 01.02.
  15. Töötaja varasemad tööülesanded ei kattu peatoimetaja asetäitja ametikoha ülesannetega. Kostja on korraldanud
  16. a jaanuaris tööd ümber seoses peatoimetaja jäämisega lapsehoolduspuhkusele. Õige ei ole väide varasemate ümberkorralduste puudumise kohta. Hageja ei sobi juhatusse kuuluvat ametikohta täitma, kuna ta ei valda eesti keelt ega oma piisavalt suhtlemisoskust. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
  17. Kohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlusalusele töösuhtele omavad õiguslikku mõju 29.07.2005 teatis töölepingu lõpetamise kohta ning töösuhte lõpetamisel tehtud otsustused ning nende vormistamine töölepingus või eraldi dokumendis.
  18. Eelneva alusel puudub töötajal õiguslik alus sekkuda tööandja juhtimisotsuste tegemisse; töötaja ei kuulu tööandja juhatuse otsuse vaidlustamiseks huvi omavate isikute ringi. Töösuhte lõpetamise õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda töölepinguseaduses ettenähtust; äriühingu juhtimisega seonduv töötaja õigusi ja kohustusi vahetult ei mõjuta. Tähelepanuta tuleb jätta hageja väited, mis on suunatud tööandja juhatuse otsuse hindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, kuna need ei oma töövaidluses õiguslikku tähendust. 2

(6)
  1. Õige on kostja vastuväide selles, et nõue on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVL) § 6 lõike 2 järgi on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Vaidlust ei ole selles, et töötajale teatati töölepingu lõpetamisest 29.07.2005; samuti ka selles, et tööraamat on üle antud ja lõpparve makstud seaduses ettenähtud ajal. Töötaja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjonis ega kohtus enne 31.03.2006 avalduse esitamist; tööle ennistamise hagi esitas töötaja 12.04.
  2. Seega on töötaja 29.07.2005 töölepingu lõpetamise vaidlustanud 31.03.2006, s.o rohkem kui kaheksa kuud pärast töölepingu lõpetamist.
  3. Õige ei ole töötaja seisukoht selles, et ta sai lepingu lõpetamise vaidlustamise alusest teada alles
  4. a jaanuaris. Asjaolu, millele töötaja lepingu lõpetamise vaidlustamisel tugineb, s.o juhatuse 05.01.2006 otsus, ongi aset leidnud jaanuaris
  5. Töölepingu lõpetamise õiguspärasust hinnates tuleb arvesse võtta neid asjaolusid, mis olid olemas töölepingu lõpetamise ajal. Juhatuse otsustused alates 01.01.2006 puhkusele jäänud peatoimetaja asendamisel ei oma hagejaga töölepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamisel õiguslikku tähendust.
  6. Õige on kostja vastuväide selles, et töölepingu lõpetamine on toimunud õiguspäraselt. Hageja ei ole esile toonud mingeid rikkumisi, mida tööandja oleks teinud temaga töölepingu lõpetamisel või selle vormistamisel. Tööandja on kompenseerinud töötajale keskmise töötasu, millega on hüvitatud töölepingu lõpetamisest teatamise perioodi lühenemine. Tööandja poolt jaanuaris 2006 tehtud ümberkorraldused on seotud alates 01.01.2006 puhkusele jäänud peatoimetaja asendamisega. Tööandja oli
  7. a jaanuari otsustuste tegemisel olukorras, mida ta ei näinud ega pidanudki 29.07.2005 otsustuste tegemisel arvestama. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tööandjal oli võimalik koondamise ajal pakkuda töötajale muud, kasvõi osalise koormusega tööd.
  8. Töötaja ei tuginenud nõude esitamisel ühelegi asjaolule, mille alusel saaks väita, et ta sai oma väidetavast õiguse rikkumisest teada alles
  9. a jaanuaris. Töölepingu lõpetamise ajal olemas olnud ning töösuhte lõppemist mõjutanud asjaolud olid töötajale 29.07.2005 teada ning puudub alus hinnata töötaja õiguste rikkumise ajaks
  10. a jaanuarikuu ümberkorraldusi.
  11. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud hageja 09.01.2006 ja kostja 10.01.2006 avaldustega, kuivõrd need ei oma tööle ennistamise nõudes õiguslikku tähendust. Hageja nõudis tööle ennistamist põhjendusel, et tööleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on sätestatud töölepinguseaduse (TLS) §-s
  12. TLS § 98 lõikes 3 on sätestatud töötaja õigus asuda tööandja juures kuue kuu jooksul tekkinud vabale kohale tööle, millega algab samade poolte vahel uus töösuhe. Hageja on aga nõude suunanud tööle ennistamisele (sama töösuhte jätkumisele), millega on välistatud TLS § 98 lõike 3 kohaldamine. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  13. A.T esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega tunnistada OÜ * juhatuse 29.07.2005 otsuse nr 050729/01 tühisust osas, millega hagejaga lõpetati 29.07.2005 töösuhe TLS § 86 punkti 3 alusel ning tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust, ennistada hageja tööle ja töölt sunnitud puudumise aja eest välja mõista kostjalt tema kasuks keskmine palk. 3
(6)
  1. Kohus ei ole analüüsinud OÜ * juhatuse 29.07.2005 otsust, millega rikuti TLS § 87 lõiget
  2. TLS § 98 lõike 2 kohaselt enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja väitis, et tal puudus võimalus pakkuda hagejale teist tööd. Selle väite ümberlükkamiseks palus hageja üle kuulata tunnistajana „x“ peatoimetaja, kuid kohus jättis hageja taotluse rahuldamata.
  3. Hageja sai
  4. a jaanuari alguses, lugedes nädalalehte „x“ numbrit 535, teada, et kostja juhatus on 29.07.2005 otsusega varjanud tehingut, mida tegelikult teha soovis. Niisugune tehing on vastuolus EV seadustega, hea usu põhimõttega ning heade kommetega. Kohus hageja seisukohale hinnangut ei andnud ning ei põhjendanud ka hindamata jätmist. Samuti on kohtu poolt jäänud tähelepanuta hageja viide ITVS § 28 lõikele
  6. Töötajat on lubatud koondada vaid siis, kui tööandjal puudub võimalus kindlustada töötajat tööga. Kohus jättis tähelepanuta selle, et tööandja toimis vastuolus eeltooduga, sest kohtule esitatud tõenditest nähtub, et töömaht nädalalehes „x “ ei vähenenud ning töö ümberkorraldamine seisnes vaid selles, et ühe tegevtoimetaja asemele moodustati kaks peatoimetaja asetäitja kohta ning väljastpoolt toodi tööle kaks uut ajakirjanikku.
  7. Kostja juhatuse 29.07.2005 otsusest tuleneb, et tegevtoimetaja vallandamise põhjuseks oli vaid see, et ta dubleeris peatoimetaja ülesandeid ning selle vältimiseks tuli luua kaks peatoimetaja asetäitja ametikohta. Võimatu on aru saada, mis erinevus on tegevtoimetaja ja peatoimetaja asetäitja tööülesannetel.
  8. Kohus ei analüüsinud hageja poolt kohtule esitatud kostja juhatuse 29.07.2005 otsust, 01.04.2004 töölepingut nr 040401/06, 29.07.2005 teadet töölepingu lõpetamise kohta, 01.04.2004 töölepingu nr 040401/06 lõpetamist, „x“ toimetuse koosseise ja muud ning ei põhjendanud ka, miks ta seda ei teinud.
  9. Kohus leidis, et töötaja on esitanud hagi tööandja juhatuse otsuse tühisuse tunnistamiseks. Tegelikult taotles hageja vaid kostja juhatuse 29.07.2005 otsuse nr 050729/01 tühisuse tunnistamist osas, millega temaga lõpetati tööleping.
  10. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, mille kohaselt jätab kohus tähelepanuta hageja väite, mis on suunatud tööandja juhatuse otsuse hindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, kuna need ei oma töövaidluses õiguslikku tähendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on toodud tsiviilõiguse üldpõhimõtted, mille kohaldamine on õigustatud ka töövaidluses, sest tööleping on kahepoolne tehing.
  11. Kohus viitab kostja juhatuse koosoleku 05.01.2006 protokollile, mille olemasolust sai hageja teada alles 05.06.2006 kohtuistungil. Töölepingu lõpetamise õiguspärasust hinnates tuleb arvesse võtta vaid neid asjaolusid, mis olid olemas töölepingu lõpetamise ajal, s.o 29.07.2005 kui tööandja lõpetas töösuhted hagejaga, mitte kohtu poolt esile toodud 05.01.2006 otsuse protokolli alusel.
  12. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas 09.01.2006 kostja juhatusele avalduse avanenud peatoimetaja asetäitja kohale kandideerimiseks, kuid sai eitava vastuse. Kostja teatas 10.01.2006 kirjaga, et peatoimetaja asetäitja ametikoht moodustatakse alates 01.02.2006 ning kandidaat sellele kohale on juba olemas. Kostja juhatus valetas, kuna tõendatud on „x“ ja „y“ lehtedega, et toimetuste koosseisu muudatused toimusid juba
  13. a jaanuaris.
  14. Tegelikkusele ei vasta kohtu väide, et hageja pole esile toonud ega tõendanud, et tööandjal oli võimalik koondamise ajal pakkuda tööandjale muud, kas või osalise koormusega tööd. Kohus ei rahuldanud hageja taotlus X peatoimetaja ülekuulamiseks. Vaatamata tunnistaja ülekuulamata jätmisele võis kohus järeldada, et kostjal oli reaalne võimalus hea tahtmise juures pakkuda hagejale tööd, sest nende 4
(6)vahelisest töölepingust tulenes, et hageja põhiülesandeks oli Euroopa Liidu tegevuse valgustamine nädalalehes „x“. Hageja oleks võinud seda teha ka mittekoosseisulise ajakirjanikuna vastava lepingu alusel.
  1. Mõistetamatu on kohtu seisukoht, et töötaja on 29.07.2005 töölepingu lõpetamise vaidlustanud 21.03.2006, s.o rohkem kui kaheksa kuud pärast töölepingu lõpetamist. Toimikust nähtub, et 11.01.2006 esitas hageja Harju Maakohtu kohtunik Epp Haabsaarele 18.08.2005 hagiavalduse täienduse. Kohus määras 18.01.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2/05-16043, et eraldada tuleb iseseisvaks menetluseks A.T 11.01.2006 esitatud hagi kostja vastu, kus hageja palub tunnistada tühiseks kostja juhatuse otsuse, millega hagejaga tööleping lõpetati seoses koondamisega. Maakohus võttis 14.02.2006 määrusega selle asja menetlusse. Seega on kohtu seisukoht, et töötaja on 29.07.2005 töölepingu lõpetamise vaidlustanud 31.03.2006, s.o rohkem kui kaheksa kuud pärast töölepingu lõpetamist, vastuolus 14.02.2006 määrusega ning ülaltoodud faktiliste asjaoludega.
  2. Nõustuda ei saa ka aegumise kohaldamisega, kuna hageja sai teada, et kostja juhatuse 29.07.2005 otsusega ettenähtud nädalalehe x toimetuse koosseisu koondamine jäi teostamata
  3. a jaanuarikuu alguses, mil ilmus lehe esimene jaanuarikuu number. Hageja esitas hagi kohtusse 11.01.2006 ja seega tähtaegselt. Vastustaja seisukoht
  4. OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
  6. Ringkonnakohus ei tuvastanud niisugust menetlusnormide rikkumist kohtu poolt, mis oleks viinud ebaõigele kohtulahendile ja oleks aluseks otsuse tühistamisele.
  7. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et 29.07.2005 puudus tööandjal töötajate koondamise vajadus ja sellest tulenevalt on töölepingu lõpetamine temaga koondamise tõttu ebaseaduslik. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel, kui ühepoolse tehingu tegemine, ei saa iseenesest olla vastuolus heade kommetega. Seadus annab tööandjale vastavate aluste olemasolul töölepingu lõpetamise õiguse. Töölepingu lõpetamise alused ja kord on sätestatud töölepingu seaduses, mis on erinormiks ja millest tuleb juhinduda töölepingu lõpetamise seaduslikkuse hindamisel. Töölepingu lõpetamise vaidlustamine on sätestatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
  8. Kohus kohaldas kostja taotlusel õigesti hagi aegumist ja jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata. Seetõttu ei pidanud kohus analüüsima koondamise asjaolusid, muuhulgas seda, kas kostjal oleks olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Sel põhjusel ei olnud vajalik ka tunnistaja ülekuulamine.
  9. Ebaõige on hageja väide, et oma õiguste rikkumisest sai ta teada alles jaanuaris 2006, kui nägi ajalehes, et tööle on võetud 2 uut peatoimetaja asetäitjat. Uute töötajate tööle võtmine pool aastat hiljem ei muuda töölepingu lõpetamist tagantjärele ebaseaduslikuks. Nimetatud asjaolu võib olla aluseks üksnes TLS § 98 5
(6)lg 3 kohaldamisele, mis kohustab koondatud töötaja uuesti tööle võtma. Käesoleval juhul ei pidanud kohus aga analüüsima kostja eitavat vastust hageja peatoimetaja asetäitja kohale kandideerimisel, sest sellekohast nõuet hageja oma täpsustatud hagis ei esitanud. Hageja jäi üksnes nõude juurde tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ja mõista välja keskmine palk.
  1. Kohus ei pidanud ekslikult esialgset 11.01.2006 esitatud hagi töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõudeks ja seetõttu leidis, et hageja esitas vastava nõude alles menetluse käigus 31.03.
  2. See ei muuda aga aegumise kohaldamist. Ka 11.01.2006 esitatud nõue on aegunud.
  3. TsMS § 173 lg 1 alusel teeb ringkonnakohus menetluskulude jaotuse, millega jätab kõik menetluskulud hageja kanda. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.