MS §162, §173, §367, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS-i hagi M.F. ’i ja A.S. ’i vastu täies ulatuses. Välja mõista M.F. ’ilt ja A.S. ’ilt solidaarselt krediidilepingu järgi seisuga 30.05.2006.a. võlguolev summa seitsekümmend kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa (73 988) krooni 95 senti ja viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt (35 000 krooni) aastas alates 30.05.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetluskuludena riigilõiv summas kaks tuhat (2 000) krooni, X AS kasuks. Välja mõista M.F. ’ilt ja A.S. ’ilt solidaarselt menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas nelikümmend üheksa
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 21.12.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 20.07.2009.a. /tl.9-10/. Asja materjalidega /tl.15-22/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intressi ja osamakseid tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.21,22/ ja nõudma kostjatelt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.15-22/ on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 35 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma krediidi tagastamist.
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (29,39% krediidisummast aastas, tasumisega igakuuliselt koos krediidisumma osamaksega /tl.9/), saades intressivõla suuruseks 5 251.69 krooni /tl.22/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga („Üldtingimused“ punkt 6.1. /tl.11/) on krediidilepingu kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud määra.
ja §113 lg.1 sätestatust tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siit johtuvalt kujuneb viivise määraks lepingujärgne intressimäär – 29,39% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 854.75 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
Lepingu punkt 8 /tl.8/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 6.3. /tl.11/ fikseerivad leppetrahvi määraks 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 7 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist.
lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.23/ on tõendatud, et hageja on kostjatelt võla sissenõudmisel kohtueelses menetluses kandnud kulutusi (posti- ja asjaajamiskulud) summas 1 300 krooni. Kostjad pidanuks lepingu kehtivuse korral tasuma hagejale intressi 29,39% krediidisummast aastas /tl.7-8/, s.o. kogumahus 36 834.21 krooni, kuid kostjad ühtegi intressimakset teostanud ei ole. Lepingu ülesütlemisel moodustas intressinõue 5 251.69 krooni, mistõttu oleks hageja õigustatud lepingu kostjate poolt kohase täitmise korral saama lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest intressi 24 582.52 (36834.21-5251.69-7000) krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjate poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjatelt krediidi tagastamist, intressi tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist.
MS §367 annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud hagi esitamisjärgselt ( alates 30.05.2006.a.) viivise väljamõistmist lepingus ettenähtud intressimääras 29,39% krediidisummalt (35 000) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Käendus
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.13-14/ on tõendatud, et krediidipingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.12.2005.a. hageja ja kostja A.S. ’i vahel käendusleping, millega kostja A.S. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku (M.F. ) lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostja käendajana kohustust rikkunud.
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu(te) punkt 1. sätestab käendaja solidaarvastutuse, fikseerides käendaja eelnimetatud piiritletud vastutuse 106 834 krooniga /tl.13/. Kuna hageja nõue käendaja vastu ei ületa lepingujärgset vastutuse mahtu, on hageja õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 73 988.95 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 000 krooni /tl.25/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 2 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumendi kättetoimetamise edastamise ja väljastamise kulud (menetluskulude arvestuslehtede järgselt) summas 49.40 krooni riigituludesse ning jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda. A.Kaldma kohtunik 23.08.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.