← Eesti

2-05-19503/1

Obsah (7)§407§ 60§162§ 468§444§ 64§ 467

Tsiviilasi nr.2-05-19503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja 31. mai 2006.a.; Valga Kohtumaja koht

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5, LKS § 7, 43, 48, kuni 31.12.2005.a. kehtinud RLS § 16 lg.1 p. 4 ja § 37 lg. 1,

ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 60lg.

1 ja § 64 lg. 1 ning

§162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632 ja § 468 lg.

1 p. 2, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi D.P. vastu täies ulatuses. Välja mõista D.P. liikluskahju summas üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa krooni ja kuuskümmend viis senti ( 9839.65 ) ja kahjukäsitluskulud summas üks tuhat nelisada seitsekümmend viis krooni ja üheksakümmend viis senti ( 1475.95 ) X AS kasuks. Välja mõista D.P.’elt menetluskulu - hagi esitamisel regressnõude eest tasumisele kulunud riigilõiv summas üks tuhat viiskümmend ( 1050.- ) krooni riigituludesse ( AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034796011, viitenumber 2900072699; saaja: Rahandusministeerium ).

§ 468lg.

1 p. 2 alusel kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 31.05.2006.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Justiitsministeeriumile menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.09.2005.a. toimus Valgas X maja ees liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides R.S.’ele kuuluvat mootorratast Honda CB 500, sõitis otsa ees vasakpööret lõpetavale ratastraktorile T-40 AM. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varakahju Y ASile. Avarii toimumise ajal puudus kostjal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Hageja poolt oli kostja valduses oleva sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping ( poliis nr. L002507722T ), mille alusel tekkis X AS-il kahju hüvitamise kohustus. Kannatanule Y AS-ile kuuluv sõiduk remonditi Valga Z OÜ poolt ning hageja hüvitas viimasele sõiduki taastusremondi maksumuse summas 9839.65 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 1475.95 krooni. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 9839.65 krooni, kahjukäsitluskulud summas 1475.95 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Menetluse käik 08.11.2005.a. ja 14.11.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama. 02.12.2005.a. on kostja isiklikult allkirja vastu kätte saanud 14.11.2005.a. kohtu poolt edastatud materjalid. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-33/. Kuni käesoleva ajani, s.o. 31. maini 2006.a. kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. I. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.3-22/ on tõendatud, et hageja on Valga Z OÜ-le tasunud kannatanu Y AS-i sõiduki taastusremondi maksumuse summas 9839.65 krooni /tl.22/ ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 1475.95 krooni. LKS §48 lg.2 p.4 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Asja materjalidega /tl.322/ on tõendatud, et kostja kui sõidukit juhtinud isik ei omanud kindlustusjuhtumi tekkimise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest (sõiduki taastusremondi kulude tasumine) ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 11315.60 krooni. II. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 21.10.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik.

§ 60lg.

1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Kuna hageja oli kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioonis “Riigilõivuseaduse” § 16 lg. 1 p. 4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest liikluskahju regressnõude esitamise eest, tuleb

§ 64lg.

1 kohaselt nimetatud riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Hagi hinnaks nimetatud nõudes on 11315.60 krooni, millelt “ Riigilõivuseaduse” 37 lg.1 ( lisa tabel 2 ) järgi arvutatav riigilõiv on 1050 krooni. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena välja mõista hagi esitamisel regressnõude eest tasumisele kulunud riigilõiv summas 1050 krooni riigituludesse. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. III. Kohtuotsuse täitmine

§ 467lg.

1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega

§ 407lg.

1 alusel. Annemarie Gerassimov kohtunik 31.05.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.