) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt (
) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (
).
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Samuti annab
lg 1 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumisel selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lisaks olevate üldtingimuste punktis 5.13 nähakse ette viivisemäär 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni . Kostja on olnud viivituses 602 päeva, viivisvõlg hageja ees on seega 0,15% päevas x 1001,19 krooni = 1,50 krooni päevas; 1,50 krooni x 602 päeva = 903 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 1001,19 krooni ja viivised 903,00 krooni, kokku 1904,19 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, 2 et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.