Obsah (6)
§76§196§401§94§113§101Tsiviilasi nr.2-06-9289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2006.a.; Valga kohtumaja Tsivi
§76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning Ts
MS §162, §173, §179, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. P.’a vastu täies ulatuses. Välja mõista A. P.’alt krediidilepingu järgi võlguolevad summad : krediidivõlgnevus summas kümme tuhat kuussada üheksakümmend seitse (10 697) krooni 86 senti, intressivõlgnevus summas viissada seitsekümmend üks
(571)krooni 94 senti ja viivis summas kuuskümmend kuus
(66)krooni 33 senti, ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni; AS X kasuks. Välja mõista A. P.’alt menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas kolmsada üheksateist
(319)krooni 50 senti, riigituludesse (a/k 10220034800017, AS X, viitenumber 2800049874; saaja : Rahandusministeerium). Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja A. P.’a kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas sissenõudmistoimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.11.2006.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud justiitsministeeriumi valitsusala asutus võib kohtulahendi raha riigi tuludesse väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 25.01.2002.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Y“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 600 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 530 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 11 336.13 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 10 697.86 krooni, intressivõlgnevus summas 571.94 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 66.33 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 01.09.2006.a. väljastas kohus (kohtutäituri vahendusel) /tl.29/ kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.13-15/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.8,9/ on tõendatud, et 25.01.2002.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Y“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 600 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel lepingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 530 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.8/. Asja materjalidega /tl.10-11/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
§196
alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.12/ ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.
§401
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.10-11/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 10 697.86 krooni.
§94
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks /tl.8/), saades intressivõla suuruseks 571.94 krooni /tl.11/.
§113
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7.1.) /tl.8/ ja viitega seadusest tulenevale viivisemäärale (7% aastas) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,02% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 66.33 krooni /tl.12/.
§101
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 11 336.13 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 000 krooni /tl.7/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni. TsMS §143 p.4 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks menetlusdokumendi kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte kohtutäituri vahendusel, millise toimingu eest on täitur esitanud kohtule arve summas 295 krooni (sealhulgas käibemaks 45 EEK) /tl.27/; millele lisanduvad menetlusdokumentide kättetoimetamise muud kulud kogusummas 24.50 krooni (menetluskulude arvestuslehed). Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista asja läbivaatamise kulud kogusummas 319.50 krooni, riigituludesse. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 14.11.2006.a.